"Üleüldine pilt on see, et meil on väga hea seeneaasta. Mõned kohad, mis on vähem vihma saanud, seal võib olla ka vähem seeni," ütles Eesti Loodusmuuseumi botaanik Marja-Liisa Kämärä.

Kämärä tõi välja, et kui seenenäitus avatakse neljapäeval, siis metsa seeni korjama lähevad botaanikud kolmapäeval. "Näituselaudadele paneme seened kolmapäeva õhtul, et need oleksid piisvalt värsked. Kuna seened lähevad kiiresti lödiks ja hakkavad hallitama, siis käime seenenäituse vältel üle päeva metsas seeni korjamas," selgitas Kämärä. "Sellepärast seene valik näituse jooksul kogu aeg muutub. Meil on omad seenekohad Harjumaal, need muidugi muutuvad."

"Kitsemampel on väga hea söögiseen, aga inimesi teeb ärevaks seene jala peal olev rõngas. Üks hea tunnus, mille järgi seda seent määrata, on tema kübara peal olev pärlmutter läige, nagu läikiv kirme oleks peal. Seen on beežikat tooni," kirjeldas Kämärä kitsemamplit.

Surmavalt mürgised on roheline ja valge kärbseseen. "Kui sööte juba pool seent ära, võib see lõppeda surmaga, kui ei saa õigel ajal abi," hoiatas botaanik.

Kui on tundmatu seen või inimene kahtleb, tuleb Kämärä sõnul kindlasti vaadata kogu seent. "Kui tahate meile muuseumisse tuua seent näiteks määramiseks, on oluline saada sambla seest kätte terve seenejalg," nentis Kämärä.

Seene määramiseks on vaja näha seenekübarat pealtpoolt, seenejalga, mis seenekübara all on, kas torukesed või eoslehed ja mis värvi need on. "Tasub tähelepanu pöörata ka kohale, kus seen on leitud. Kas see on park, mis puud selle läheduses kasvavad. Vahel on oluline ka seene lõhn," ütles Kämärä.

Pilvikut võib botaaniku sõnul väikese tükikese ka maitsta. "Kui kindlalt teate, et see on pilvik, võib võtta hästi pisikese tükikese, närida ja sülitada siis välja. Kui pilvik on mahe, võib otse pannile panna, aga kui kibe, siis võib kupatada."

Seenenäitus avatakse Eesti Loodusmuuseumis 11. septembril.