Milline oli sinu elu kõige esimene muusikaline elamus?

Minu esimene muusikaline elamus oli kindlasti see, kui ma kuulasin kodus isa improviseerimist klaveril. Meil oli kodus selline ütlus, et isa märatseb (naerab). See oli iga kord suur elamus.

Kes on sulle kõige rohkem midagi õpetanud?

Mul on väga õnneks läinud inimestega, kes mind ümbritsevad. Mul on olnud palju inimesi, kes on mind väga palju õpetanud. Ma ei oska kõige tähtsamat inimest öelda. Minu muusikutest vanemad, minu suurem õde, kes on ooperisolist, on mind eriti viimasel ajal väga palju õpetanud, kuidas muusikueluga toime tulla, ka kõik minu kitarriõpetajad olnud väga suurepärased, alustades Mark Kööbist Nõmme muusikakoolis ja siis Vahur Kubja ja Kirill Ogorodnikov muusikakeskkoolis. Väga palju inimesi on, ma ei oska üht nime öelda.

Mis on olnud sinu seni parim hetk laval?

Minu parim hetk laval võiks olla esimene esinemine muusikakeskkoolis. Ma läksin muusikakeskkooli kaheksandas klassis ja oli koolikontsert Mustpeade majas. Ma mängisin seal Gaspar Sanzi "Canariost" ja minu arust läks väga puusse, aga keegi vist väga aru ei saanud ja publiku rekatsioon sellele loole oli väga suursugune. Inimesed tõusid püsti ja oli selline südamlik vastuvõtt muusikakeskkooli.

Aga kõige piinlikum hetk?

Mul ei tule meelde. Ma olen endale niimoodi ära mõtestanud, et alati läheb midagi sassi, alati võib midagi ununeda, küünega võib midagi juhtuda. Neid asju on olnud, aga ma ei arva, et need on nii tohutult piinlikud, vähemalt minu jaoks mitte.

Mis loo sa endaga üksikule saarele kaasa võtaksid?

See lugu peaks kindlasti mitmekesine olema. Kui see on küsimus, et millise kitarriloo ma kaasa võtaksin, mida ma mängida saan, siis näiteks Dušan Bogdanovići Balkani miniatuurid on päris lahedad. Nendes miniatuurides on väga palju erinevaid emotsioone: saab märatseda ja rahulikku hingelisemat muusikat mängida.

Kui sul oleks võimalik elada nädal aega mõne legendaarse muusiku elu, siis kes see võiks olla?

Neid on palju, aga praegu võtaksin Tommy Emmanueli. Tahaksin väga mängida sama hästi kui tema. Ja tahaksin ka kogeda seda melu, mida ta on oma elu jooksul kogenud.

Kui sinu enda elu oleks film, siis milline oleks selle heliriba?

Minu lemmik-soundtrack on 2004. aastal välja tulnud "Trooja" filmist. See on seiklusfilm Troojas toimuvast. Selle muusika autor on James Horner ja seda soundtrack'i ma olen terve elu kuulanud ja mulle väga meeldib selline kangelaslik teema.

Nimeta palun üks teos, ükskõik mis valdkonnast, mis on sinu elu muutnud.

See on väga suursugune küsimus. Muusikateos, mis muutis minu kitarrimängu, on Andrew Yorki "Sunburst". Ma hakkasin seda lugu mängima oma esimese õpetaja juures ja see oli lihtsalt nii lahe lugu, et mul tekkis esimest korda selline tunne, et ma ei suuda kitarri kohvrisse panna, ma tahan lihtsalt harjutada-harjutada-harjutada. See andis mulle tohutult motivatsiooni, et harjutada ja kitarrimängu tõsisemalt võtta.