Neli eestlast võtavad elektritõukeratastel ette üsna pöörase seikluse sõita läbi Portugali ja Hispaania. "Elektritõuksiga ma ise eriti palju sõitnud ei olegi. Hommikul ärkasin ja tuli idee, hakkasin kohe tõukse otsima ja hulle kaaslasi, kes minu ideega kaasa tuleks," muheles seikleja Tauri Loime. "See matk saab mulle endale ka väljakutse olema."

"Eks see hullumeelne idee on, aga hullud ideed on need, mis toovad lugusid ja hea lugu on see, mis jääb meelde," tõdes Loime.

Kohvikupidajana töötav ekstreemseiklusi otsiv Loime käis aastate eest matkamas Siberis, kaasas vaid 300 eurot. Ka Ukrainas on ta korduvalt käinud, vaid seljakott seljas.

Elektritõukeratta seiklust alustatakse Lissabonist, kuhu kaherattalised ette saadetakse. "Lissabonist sõidame tõuksidega Santiagosse, Hispaanias. Meie tõukerattarada on 680 kilomeetrit. Santiagost tagasi Portugali Portosse siis veel 350 kilomeetrit otsa. Palverännakutee on huvitav tee. Seikleja Simon Reeve ütles kunagi, et 15 minutit palverännakuteel kellegagi tutvust on sõprus kogu eluks," nentis Loime.

Seiklejatel on üks telk kaasas, aga muu varustus on minimaalne. "Hotelle ette ei broneeri, maandume Lissabonis, seal on esimene öö hotellis, edasi vaatame kõike jooksvalt," sõnas Loime.

Reisiplaan näeb ette, et päevas läbitakse 25 kilomeetrit tunnis sõitva tõuksiga umbes sada kilomeetrit. "Ma olen nii arvestanud, et päev tõuksiratta peal peaks kestma umbes kaheksa tundi, sinna sisse jääb vahepeal paus kaks tundi, kui toimub laadimine ehk kümme tundi on miinimumpäev, mis me oleme liikvel. Nii palju kui ma kaarti olen vaadanud ja mingi osa sellest kunagi läbi käinud, siis on kohti, kus ilmselt tuleb ratast üle jõe tassida."

Reisiseltskond on kokku pandud võimalikult eriilmeline. "Grupis on meil olema poolmehaanik, loomaarst, õpetaja ja nõunik, kes jagab midagi autodest," muheles Loime.

Üks seikleja on kutseõpetajana töötav Margaret Feldmann, kes esmapilgul isegi väga ei süvenenud, millele ta täpselt oma jaa-sõna andis. "Seismise vastu mul pole midagi, sest kuna ma töötan ka teeninduses, siis 20 tundi püstijalu olla pole probleem. Ma tõesti loodan, et ma ei pea magama telgis, see on ainuke asi, mis mulle ei meeldi, seal on putukad ja pärast on kondid haiged. Ma lähen selle matkaga nii oma mugavustsoonist välja, kui ma üldse saan minna. Kõige suurem väljakutse on vast see, et kuna mu abikaasa tuleb kaasa, siis me omavahelised suhted," tõi Feldmann välja.