Iraanlanna Khatoon Fardoost tõdes, et viimati sai ta rahulikult magada enne eelmise nädala laupäeva, mil USA ja Iisrael alustasid Iraani ründamist. "Laupäeval vaatasin uudistest, et Iraanis on ajatolla Khamenei surnud. Natukene kurb, natukene õnnelik. Õnnelik, sest on väga hea, et Khamenei on surnud. Tema oli suur terrorist Iraanis ja maailmas."

Tema abikaasa Behnam Bakhtiari kuulis rünnakute algusest tööl olles, kui naine talle helistas. "Me tähistame, aga erinevalt. See on teistsugune tähistamine, sellepärast, et meil oli sõpru ja sugulasi, kes kolm nädalat tagasi surma said," viitas ta Iraanis toimunud võimuvastastele rahutustele.

Ka Khatoon Fardoosti isa, ema ja vend käisid rahutuste ajal tänaval. Oma perega sai ta kontakti kolm nädalat pärast rahutuste puhkemist, sest vahepeal oli valitsus internetiühenduse katkestanud. Fardoosti sõnal kardavad lähedased, et nende kõnesid kuulatakse pealt. Samuti on ametnikud ta pereliikmeid ähvardatud, et teada saada, kus tütar elab. "Mu isa ei vastanud, ütles, et ei tea, nad läksid juba ammu, ma ei saa tütrega rääkida. Nad ähvardasid minu venda ka. Ta on praegu ühest silmast pime."

Alates sõja alguses ei ole Fardoost ja Bakhtiari oma lähedastega taas kontakti saanud. "Internet on maas. Valitsus pani selle kinni. Meil ei ole infot ega mingeid uudiseid perelt. See on meie elu," nentis mees.

Uudistega hoiab Bakhtiari end pidevalt kursis. "Kahjuks on väga raske olukord. 45 aastat on islamivabariigi režiim inimesi pantvangis hoidnud. Meil ei ole elu. Niimoodi ei saa elada," lausus ta.

Fardoost ja Bakhtiari kolisid koos oma toona kaheaastase lapsega Eestisse seitse aastat tagasi, kui mees vanglast vabanes. Filmirežissöörist Bakhtiari pandi vangi filmide tegemise eest. "Kui ma elasin Iraanis, siis soovisin filmirežissöörina teha dokumentaalfilme ja mängufilme. Ma tegin lühikese filmi laste vägistamisest ja laste abielust. Valitsus küsis, miks ma selle filmi tegin. Ma ütlesin, et see on fakt, ma nägin seda igal pool. Nad ei uskunud mind ja ma läksin vangi," avas ta.

Bakhtiari sõnul ei soovi iraanlased sõda, kuid kui selle tulemusel muutub nende riigirežiim, on nad valmis sellega silmitsi seisma. "Me ei taha sõda, üldse mitte. Aga parem lühike valu, kui igavene piin. See on niimoodi. Kui see kukutab islamirežiimi ja aitab rahval vabaks saada, siis me oleme nõus," lausus ta.