Valkeri sõnul annavad just teatud liigid selge märgi, et kevad on looduses alanud. "Põldlõoke ja kiivitaja on ikkagi need, et kui kuuled seda lõokese laulu ja vaatad, et põllule on kiivitaja jõudnud, et siis on nagu linnukevad ikka alanud," ütles ta saates "Hommik Anuga".

Varakevadel saabuvad linnud võtavad sageli riske, sest ilm võib kiiresti muutuda ja osa varakult saabunud linde võivad ebasoodsate ilmastikuolude korral hukkuda. Samas pole haruldane, et halva ilma korral lendavad linnud ajutiselt lõuna poole tagasi. "Sellel kiirustamisel on väga konkreetne põhjus: nad tahavad saada võimalikult head pesitsuspaika ja on konkurents nende pesapaikade pärast," selgitas Valker.

Lindude rännet on Eestis uuritud umbes sajandi jooksul. Valkeri sõnul on sellistel pikkadel andmeridadel suur väärtus. Pikaajalised vaatlused näitavad, et mitmed varakevadised rändlinnud saabuvad Eestisse praegu märksa varem kui varem, näiteks on kiivitaja, põldlõokese ja hallhane saabumine viimase 75–100 aasta jooksul nihkunud mitu nädalat varasemaks. Kui varem jõudsid need liigid siia tavaliselt märtsi keskel või teises pooles, siis nüüd saabuvad nad sageli juba veebruari keskel.

Muudatuse peamine põhjus on tema sõnul soojemaks muutunud talv. "Kui paksu lund ja suuri külmasid ei ole, saavad varakevadised linnud meile väga vara saabuda. Näiteks eelmine aasta oli väga pehme talv ja esimesed sookured ja hallhaned olid juba veebruari esimesel nädalal kohal. Eelmisel aastal jõudis esimene suitsupääsuke üheksandal märtsil. Nii et kujutage ette, et lähete esmaspäeval välja ja suitsupääsuke lendab üle pea. Väga-väga suured muutused."

Aja jooksul on muutunud ka Eestis elavate lindude koosseis. Valkeri sõnul on mõned liigid kadunud, samas kui teised on siia juurde tulnud. Näiteks tõi ta välja siniraagi, kes on Eestist kadunud. Samal ajal on lõuna poolt lisandunud uusi liike, näiteks hõbehaigur. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis levima hakanud ka lääne-pöialpoiss.

Valkeri sõnul on rohkem neid linnuliike, kelle arvukus on vähenemas, kui neid, kellel läheb hästi. Eriti halvas olukorras on liigid, kes sõltuvad vanadest metsadest. Samuti on vähenenud paljude põllumajandusmaastikel elavate lindude arvukus. "Näiteks rukkiräägu arvukus on väga-väga palju langenud. Selle põhjus on see, et põllumajandus muutub järjest intensiivsemaks ning rohumaid ja väikeseid põllulappe jääb vähemaks."

Lindude peremudelid on erinevad

Kevad märgib ka aega, mil algab lindude pesitsusperiood. Linnumaailmas on oluline roll just emaslindudel, kes valivad paarilise. "Nemad tegelikult ikkagi valivad isaslinnu, et mitte isaslind ei vali emast," märkis ornitoloog. Isaslinnud püüavad emaslinnule muljet avaldada näiteks lauluga, pulmamänguga või erksa sulestikuga.

Valkeri sõnul esineb linnuliikidel erinevaid peremudeleid: on liike, kus poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad, kuid on ka selliseid, kus hoolitseb ainult emane. Mõnel juhul jääb poegi kasvatama hoopis isaslind. "Emane piirdub ainult munemisega, isane haudub ja hoolitseb üksinda poegade eest," tõi ta välja.