Kolmapäeval tähistab 70. sünnipäeva Eesti vanim uudisteaade "Aktuaalne kaamera". Välisuudiste toimetaja ja saatejuht Astrid Kannel rääkis "Terevisioonis", et õhtune uudistesaade on paljude jaoks päevauudiste peamine kokkuvõte. Samas oodatakse sealt ka selgitusi ja tausta nendele teemadele, mis on päeva jooksul esile kerkinud. "See on koht, mis ühendab rahvast," lausus ta.

Astrid Kannel alustas "Aktuaalse kaamera" ridades 1997. aastal Moskva korrespondendina. Saatejuht Juhan Kilumetsa küsimuse peale, kui palju on maailm nende pea 30 aastaga muutunud, nentis Kannel, et tunneb tihti déjà-vu'd, kui maailmas mõni uus konflikt algab. "Näiteks see sama, mis on Iraanis. See meenutab mulle väga seda, kuidas Ameerika läks Iraaki."

Uudisteankru roll selge: saatejuht esitab vaatajatele päeva olulisemad uudised. Kuid nagu igal ametil, oleneb töö kulg palju inimese isiksusest.

"Mina lähen alati saatesse ja ma tunnen, et ma pean selle nüüd ära tegema kogu südamest. Lähen koju ja tunnen, et olen kohe väga väsinud. Ma tean, et seda on võimalik ka palju professionaalsemalt teha. Teha kuidagi nii, et väga ei lähe ise sinna sisse: loed lihtsalt ära ning võib-olla on tulemus palju parem."

Reporteri töö on Kanneli sõnutsi hoopis midagi muud, sest ajakirjanik saab ise tööprotsessi rohkem kujundada.

"See on koht, kus ma sõna otses mõttes saan ennast välja elada. Mulle väga meeldib reporteritöö. Ma olen seda teinud liiga vähe. Alati kui ma seda lõpuks teha saan, siis ma teen seda väga suure kirega. See on ikkagi palju vabam töö: otsast lõpuni mu enda organiseerida ja teha. Jumaldan seda tööd!"

Kanneli eelistab reportaaže tehes olla sündmuste keskel, mitte jälgida toimuvat kõrvalt. Tema hinnangul aitab see paremini mõista inimesi ja olukordi, millest ta räägib.

"Kui ma juba lähen mingisse kohta, kus midagi toimub, siis ma tahan olla seal sees, elada seda sama hetke läbi kas nende meeleavaldajatega või mingite revolutsiooni läbi viivate inimestega või mingisuguste inimestega, kellel on mis tahes probleem," kirjeldas ta.

Tema hinnangul peaks ajakirjandus püüdma sündmusi mitte ainult näidata, vaid ka kogeda. "BBC ütleb ka väga ilusti oma reklaamlauses, et me ei näita teile seda elu, me elame seda elu teie jaoks. Ma arvan, et sedasi tulebki teha ajakirjandust," ütles ta.