"Me valmistame ette konteinerid, kuhu hakkame talikülvama. Taimed ju päris omapäi ja ise pole veel valmis õue kolima, aitame natuke kaasa," selgitas Jaago käsitöötalu perenaine Inga Talvis.

Talvis on enda jaoks selle protsessi väga lihtsaks teinud. "Ma väga palju karpidega enam ei jändagi. Valmistan peenra-ala ette juba sügisel, kuhu ma lihtsalt ei lase tohutut lumemäge tekkida või siis külvan seemned kasvuhoonesse, ja lihtsalt katan läbipaistva kattega."

Konteineripõhja paneb Talvis natuke kergkruusa. "Siis ei lähe muld nii tihedaks. Kui nüüd juhtub, et sinu talikülvi anum jääb täiesti vette, siis kergkruusa drenaaž aitab taimedel ikkagi ellu jääda. Kruusa peale lisame seitsme-kaheksa sentimeetrise mullakihi. Oluline on siin see, et sa ei võta külvimullakotist täitsa kuiva mulda, vaid niisutad seda nii palju, et kui mulda pigistad, tuleb sellest paar piiska vett. Mina kasutan kõige tavalisemaid universaalmuldasid," juhendas Talvis.

Talvis teeb igale seemnesordile, mis konteinerisse lähevad, ka eraldi alad. "Füüsiliselt tekitan vahe sisse."

Seemned puistab Talvis mullale otse pakist. "Ma tasakesi toksin paki peal, tekitan seemnepaki äärest renni ja puistan seemned mulla peale. Siis ma enam-vähem näen, kui palju seemneid pakist välja tuleb."

Kõige peale paneb käsitöötalu perenaine vermikuliiti või perliiti. "Mõlemad on loodusliku päritoluga väga hästi vett mahutavad. Mõned taimed vajavad idanemiseks valgust," tõdes Talvis. "Seemned tasub varustada ka siltidega. Auklik kaas konteinerile peale ja siis õue."

Auklik peab kaas olema seepärast, et taimed õhku saaksid. "Senikaua, kui näed et hommikuti on kaas udune nagu peegel vahel vannitoas, siis on konteineris piisavalt niiskust. Kui niiskust jääb karbis väheks, võiks konteineri panna suurema veega täidetud anuma sisse ehk altpoolt kasta," juhendas Talvis.