Uus leidis, et kuigi võõrlaenude pealetulek on mure, siis lohutab ta ennast tõdemusega, et eesti keel on noor keel. "Varasemalt ju kasutati ka prantsuskeelseid ja ladinakeelseid väljendeid. Aga kahjuks tänaseks on need paljuski ingliskeelseks laenudeks," rääkis Uus ning tõdes, et kasutab neid isegi.

"Mõnikord tahan lihtsalt hästi kiiresti rääkida, tuleb nii palju mõtteid korraga, et siis vahel on see täpne sõna, mida ma tol hetkel vajan, ingliskeelne küll," nentis ta.

Marju Lauristin tõi saates "Plekktrumm" välja, et eestlaste lugemisharjumus on tagasi tulnud, aga kõige vähem loevad ja osalevad kultuurielus keskealised mehed.

"Minu jaoks oli tore näha, et lugemine on taas tõusu teel. Ka tuttavad on minul küsinud, et kas ainult neile tundub või inimesed loevad jälle rohkem, raamatud on popid, raamatukogudes käiakse. On positiivseid märke," rääkis Uus, kuidas viie-aastase tütre emana lisas, et kodus peab eeskuju olemas olema.

"See ei ole ka sada protsenti nii. Olen ka kuulnud lugusid, kuidas lapsevanemad on 12 aastat laste ees lugenud, ostnud neile kõige paremaid ja ägedamaid raamatuid, aga ei ole sellel lapsel huvi. Teine laps loeb, aga esimene ei loe. Kõik oleme natukene erinevad, meie ajud töötavad erinevalt. Mõnele hirmsasti sõnad meeldivad ja mul on selles osas vedanud, et minu lapsele meeldivad sõnad sama palju kui mulle."

"Hommik Anuga" stuudiosse võttis kaasa näiteid, kuidas rääkida eesti keeles kõige ilusamast tundest ehk armastusest. Uus otsis välja ilmunud armastuskirjad ning võttis kasti ja raamatuga kaasa enda armastuskirju.

Uusi hinnangul on "armastus" väga ilus sõna. "Enamik inimesi, kes räägivad erinevaid keeli, ütlevad ka, et eesti keeles tekitab see sõna suursuguse tunde. Sõna on nii raske. "Love" on üks silp täishäälikut. Saad öelda, et ma laavin seda jäätist ja laavin seda ajakirja, aga kui sa eesti keeles kellelegi ütled, et "ma armastan sind", siis on nii palju silpe ja r-, s- ja t-tähti, et seda nii lihtsalt tuulde ei loobi," leidis Uus.

"Kui vaadata vanu klassikalisi armastuskirju, siis väga suur osa, näiteks Elo ja Friedebert Tuglase kirjavahetusest, Friedebert kurdab, et Elo ei ole talle kirjutanud. Iga kirja esimesed kolm rida on sellest, kuidas ta ei ole jälle Elolt kirja saanud. Tegelikult ei ole terve see raamat ainult, et "ma armastan sind" ja "mu armastus on nii lõõmav", vaid on väga palju elust rääkimist. Mis ma täna tegin, kuidas ma su peale mõtlesin ja mida Toomas ütles. Need jutud räägime me täna ära sõnumite teel."

Uus soovitas kirjutada teisele inimesele ka mõnest jagatud hetkest. "See ei pea olema ainult kallim, kellele sa kirjutad. See võib olla õele sünnipäeval või sõbrale sõbrapäeval või ilma põhjuseta päeval. Kirjutada lahti mingisugused toredad mälestused, mis koos on olnud," rääkis Uus.

"Kirjutamise hetkel tundub see võib-olla totakas, sest me mõlemad olime seal, aga kui leiad selle kirja aasta pärast, viie aasta pärast, 20 aasta pärast, siis tänasel päeval on paberile kirjutatud kiri aare, mida sa nii kergekäeliselt ära ei viska. Sõnumid telefonis kuhjuvad nii, et juba kuu aega hiljem ei pruugi midagi olulist üles leida. Paberkiri läheb erilisse karpi hoiule."

Kuna väga paljud kirjad lähevad kaduma, siis oma elukaaslasega vahetatud kirjad otsustasid nad kirjutada ühte raamatusse. Uus vahetab elukaaslasega endiselt kirju, kuigi nähakse iga päev.

"Alguses oli kõik nii ilus ja tore. Seda toredust on nii palju, et see ei jää meelde. Tekkis mõte, et võib-olla kümne aasta pärast on mingi raske hetk, siis saad tulla raamatu juurde tagasi ja tuletada meelde, mis on need põhjused, miks me üldse armusime, miks me tahtsime koos olla, mida me koos teinud oleme. See juhatab juurte juurde," selgitas Uus.

"Me ei kirjuta iga päev, aga kui midagi toredat jälle hingel on, siis saab jälle üles kirjutatud. Mulle meeldib ka selle juures see, et need kirjad ei ole ainult nõrkadest põlvedest ja liblikatest kõhus, ei ole ainult ilulemine. Ägedad on just need argihetked," märkis ta.

"Hommik Anuga" on ETV eetris pühapäeval kell 10.00.