Max Õispuu: Kermo Murel on Saku ossi karakter
Räppar Max Õispuu rääkis "Hommik Anuga" stuudios, kuidas ta lõi Kermo Mureli karakteri, kuidas tema elukäiku mõjutasid Lydia Rahula õppetunnid Tallinna poistekooris ning oma eesmärgist luua muusikat ilma liiga palju mõtlemata, kuhu ta teel on.
Õispuu märkis, et alter ego Kermo Murel on küll tema äsja Eesti Laulul osalenud duot Clicherikut ja Mäxi tagant lükanud ning ka publik seostab kahte projekti omavahel, aga tema jaoks on need kaks täiesti eraldiseisvat asja.
"Mul oli Kermo Mureli projekti tehes märkmikusse see karakter täielikult välja kirjutatud. Mis muusikat ta kuulab, milline ta on. Kermo Murelile meeldib trance, talle meeldib jõusaal, ta sõidab rolleriga ja nii edasi. Täiesti selline Saku ossi karakter, mis sisimas on tegelikult natukene osa minust," tõdes Õispuu.
"See nimi Kermo tuli juba ammu ja siis mõtlesin, et perekonnanimega Murel saaks kõige ossilikuma eesnime-perekonnanime koosluse," lisas ta.
Õispuu seos muusikaga läheb tagasi Tallinna poistekoori, kus tema õpetajaks oli Lydia Rahula. Õispuu on varem öelnud, et temast sai mees 12-aastaselt, pärast seda, kui Rahula temaga pahandas.

"Ma olin lihtsalt selline väike Kermo Murel. Tahad ikka juttu rääkida või ei õpi nooti selgeks. Oled liiga enesekindel väike tatt. Oli vaja, et keegi sind maa peale tooks ja Lydia tõi. Käitumist, viisakust, aitäh-tere-head-aega ütlemist, sirge seljaga istumist õppisin ma sealt. See oli selline mini-kaitsevägi minu ja teiste poiste jaoks."
"See oli tore. Aeg-ajalt igatsen neid aegu, kus sai laulupeol esineda, mitte klubis," märkis Õispuu, kes on kolm korda laulupeol laulnud. Oma teise hiti, "Rahvalaulu" muusikavideos viis Õispuu ka Kermo Mureli lauluväljakule.
"Jah, seal muusikavideos on Kermo Murel lauluväljakul, aga meil toimub Õllesummer lauluväljakul, kõige isamaalisemas kohas. Ma pilkasin seda," selgitas ta.
"Rahvalaulust" on paljude inimeste peades leidnud omale koha fraas "Näita neile, Kermo!". "Avaliku elu tegelasena on sul mingisugune kohustus publiku poolt. Tantsi, laula, tee pilti, näita sedasamust. "Näita neile, tee meile, tantsi väike ahv." See tekkis sellisest vihast. Ma olen siin, olen teie oma, olgu," rääkis Õispuu.
Õispuu usub, et on artistina oma koha leidnud ning suutnud ennast muusikute seas kehtestada. Heaks märgiks sellest peab ta kutset osaleda Ene-Liis Semperi kontstert-etendusel "Kus oled sina?".

"Kui lugu "Ebapopulaarne" sündis, siis see tuligi tegelikult samast kohast. Ma ei tundnud, et mind on muusikaskeenes vastu võetud. Ja mitte isegi ei ole vastu võetud, vaid et minule vaadatakse ülevalt alla. Aga see oli mulle, jah, hea tunnustus, et kunstiinimene arvas, et mu muss võiks kuuluda sinna," tõdes Õispuu.
Eesmärgiks on Õispuul luua ilma, et ta peaks mõtlema, kuhu poole ta teel on. "See on eesmärk. Teha valemi järgi mingit hitti on lahe, aga kuhu see kannab? Kõik, mis ma siiani loonud olen, on tulnud isiklikust valukohast. Ja kui noor inimene kirjutab sellest, mida ta päriselt tunneb või mis teda vihaseks ajab, siis see kõnetab ka paljusid teisi noori. Võib juhtuda, et vanemaid inimesi see ei kõneta," rääkis räppar.
"Tuleb olla "mina ise", olla vali ja olla vali ka mõtete osas, mis sind häirivad. See on see valem, kui keegi seda otsib," sõnas Õispuu. Kõige rohkem häirib teda see, kui inimesed on lollid või see, et ta ei saa vahepeal endaga hakkama. "Olme teemad. Või et puid raiutakse. Või et hinnad on kallid poes. Vahepeal ikka häirib. Kurk on kaks euri?"

Samas ta tõdes, et esimeste singlite suur edu paneb järgmiste valmistamiseks pinge peale. "Sellest tuleb mööda vaadata. Eriti, kui sul on kõik need asjad saavutatud. Kauaks sa neid siis saavutama jääd? Sellised sentimentaalsed auhinnad on palju toredamad. Kui keegi näiteks tätoveerib su nime enda peale või teed kahe sõbra väikese lapsega loo, mida ma nüüd tegin."
Kriitikaga on Õispuul paradoksaalne suhe. "Võime endale sisendada, et meid ei huvita teiste arvamus. Kui tuleb kellegi poolt hea arvamus, siis see läheb meile megalt korda. Kui keegi midagi halvasti ütleb, siis see paneb ikkagi endas kahtlema. Liiga lihtsalt mõjutatav ikkagi täiesti suvaliste inimeste poolt. Siis tuletan endale jällegi meelde, et kui mingid keeleteadlased, luuletajad, muusikakriitikud või ajakirjanikud on midagi väga hästi öelnud, ja kuna need on inimesed, kes päriselt midagi teavad, siis nende arvamus läheb mulle korda. Isegi, kui nad halvasti ütlevad," tõdes ta.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Hommik Anuga"







