"Kui meil aastaid oli kõige suurem mürgistusõnnetuste grupp kemikaalimürgistused, siis eelmisest aastast on esikohal ravimimürgistused," tõdes Terviseameti mürgistusteabe osakonna juhataja Mare Oder.

Oderi sõnul juhtuvad sageli õnnetused nii, et laps saadetakse koolist koju, kuna tal on paha olla. "Kui ema-isa kodus ei ole, ei tohi last ravimikappi ravimeid otsima suunata, kus ta võib ravimid sassi ajada. Pakendid on sama värvi ja nii need õnnetused juhtuvad."

Lahenduseks on ravimikarbi komplekteerimine, kus on sees ainult kõige tavalisem valuvaigisti ja palavikualandaja paratsetamool. "Karbis on kaks kuni neli tabletti, millega ei saa õnnetust juhtuda. Karbis võib veel olla soolalahus, kui nina vajab loputamist ja ka kraadiklaas, rohkemat ei olegi vaja," nentis Oder.

Suuremate laste jaoks võiks ravimikarbis olla kaks-kolm tabletti ibuprofeeni. "Alates 12-aastastest lastest võivad karbis olla ka vees lahustuvad pulbrid. Karbile saab peale panna kuupäevad, et ravimid ei aeguks," juhendas Oder.

Teine suur probleem on kodudes olevad kümne milliliitrised kemikaalipudelid. "Nendega on üleüldse kõige suurem oht, sest need aetakse vitamiinipudelitega segamini. Kemikaalipudelid on eeterlikud õlid, silmatilgad, e-sigareti täitevedelik, atsetoon. Ravimeid aetakse segamini ka loomaravimitega," nentis Oder.

Äädikapudelid näevad väga veepudelite moodi välja. "Need, kes on kemikaalipudelist lonksanud, ütlevad, et nad said alles teise lonksuga aru, et see söövitab," tõi Oder välja, et sageli ei saa alguses aru, et tegemist on kemikaaliga.

Pehme närimisrõngas aetakse sageli segamini pesumasina värviliste kapslitega. "Pesukapsel võib ka täiskasvanu kätt söövitada, kui kapslist märja käega kinni võtta, sest kapsel läheb niiskena puruks, sest on tugev leelis."

Kui midagi on juhtunud, tuleb viga saanud koht kiiresti vee alla panna või suu loputada. "Ja hoida vee all veerand tundi vähemalt. Kui midagi on alla neelatud, siis suu loputada ja juua väikeste lonksudega vett ja alles siis helistada mürgistusteabe telefonil 16662, kas ma peaksin veel midagi tegema," juhendas Oder. "Suurem enamus aga haarab alguses telefoni ja alles siis teeb esmaabi."