Kinodesse jõudis režissöör Anu Auna dokumentaalfilm "Epp Maria. Elu maalides", mille peategelaseks on kunstnik Epp Maria Kokamägi.

"Filmi vaadates oli mul huvitav tunne. Maalides ma distantseerun oma maalist mõne aja järel. Kuna film võeti üles 2024. aastal, on sellega mõnus distants tekkinud ja ma sain seda rahumeeli vaadata, ma kordagi ei mõelnud, et film on minust," jagas Kokamägi filmi esilinastuse muljeid. "Tore oli vaadata."

Kokamägi tõdes, et elu siin maa peal on lühike ja üks ning seda tuleb võimalikult mõnusalt elada, et ei oleks midagi kahetseda. "Sepamaa talu on kõik ise loodud, kunagi väga ammu me ostsime ju peaaegu varemed ja siis hakkasime nokitsema," meenutas Kokamägi.

Kui maal tahta elada, tuleb kunstniku sõnul kogu aeg ka füüsilist tööd teha. "Pead puid tegema, need tuppa tooma, pliidi alla tule tegema. Filmis te näete Anu varianti meie elust, reas on just need hetked, mis tunduvad väga paradiisilikud. Eestimaal ongi võimalik luua oma väike Toskaana," sõnas Kokamägi.

Filmil on kaks operaatorit ja üks neist kunstniku poeg Johannes. "Heiko Sikka filmis kõik intervjuud ja Johannes tegi kõik loomakaadrid. Koerad ja kassid natuke Heikot kartsid ja piilusid nurga tagant, aga Johannesega tundsid end hästi vabalt. Looduskaadreid filmis ka päris palju Johannes."

Kokamägi sõnul ei saa maalides Pegasust ootama jääda, sest siis jääks pere nälga. "Maalides on mulle valgus väga tähtis."

"Maalimine on väga privaatne tegevus, sa mõtled ja teed, aga ei räägi. Ma olen harjunud, et ma elus räägin vähe. Vastan viisakalt, kui küsitakse, aga ise ei filosofeeri. Anu küsis päris palju ja pani mu rääkima. Siis oli mul hirm, et nüüd on film niimoodi, et suures plaanis üks nägu muudkui räägib, keda see huvitab, aga montaaž oli nii toredasti tehtud, et mul kõik hirm kadus, et ei ole nagu valimisreklaam," muheles Kokamägi.

Kokamägi sõnul tuleb lasta inimesel vabalt kasvada ja olla. "Oma eluga ka eeskuju anda. Me ei ole lapsi kasvatanud, nad kasvavad ise. Me hoiame kokku, me oleme selline pere, mured on igas peres ja igaühe elus tuleb raskeid hetki, aga raskel ajal hoiad veel rohkem kokku, püüad raskustest koos läbi minna. Olen oma eakaaslastega suheldes märganud, et kõik ei suhtle oma lastega nii tihedalt, aga me helistame ikka iga päev ja külas käivad lapsed iga nädal," tõdes kunstnik.