"Ma mäletan, et lugesin tollal täpselt selle päeva välja, kui ma ise olin 35-aastane, pluss need teatud päevad, natuke üle kuu aja, ja ma mõtlesin selle peale, et nüüd ma olen päev vanem kui mu isa," ütles Anna-Mariita Mattiisen, kelle isa Alo Mattiisen lahkus siitilmast 35-aastasena.

Anna-Mariita ootab oma esimest last. "Minu perekonnamini jääb mul alles, isegi kui teine perenimi tuleb juurde. Vahel ma mõtlen küll sellele, et olen viimane Mattiisen, meid ei ole rohkem alles."

Professionaalseks muusikuks pole ta kunagi tahtnud saada. "Käisin muusikakoolis ja mulle meeldib muusikat teha, mängin kodus kitarri, laulan autos ja duši all. Oma isalt olen pärinud pikkuse. Mõlema vanema poolt on tulnud kohusetunne ja suur armastus riigi vastu," tõdes Anna-Mariita, kes on ülikoolis õppinud rahvusvahelisi suhteid ja harrastab taipoksi.

Anna-Mariita on Scoutsrännakute kahekordne võitja ja tema kaitseväeline auaste on leitnant. "Eesti vajab õnnelikke inimesi, kes teevad seda, mida nad armastavad," sõnas ta.

Kõige südamelähedasem lugu on Anna-Mariitale isa kirjutatud "Unelaul". "Selle kirjutas ta mulle ja selle laulu refrääni esimene osa on graveeritud ka tema hauakivi taha."

"Sind surmani", Anna-Mariita Mattiisen, Liisi Koiskon, Ott Lepland, Ivo Linna