Tõnissoni sõnul on noorte vähese liikumisaktiivsuse taga suures osas tehnoloogia areng. "Bioloogiline vajadus keha liigutada on meil kõigil olemas, aga nutitelefon tapab selle tungi ja muudab noored inaktiivseks."

Vananenud meetoditega ei ole võimalik tänapäeva noori liikuma motiveerida. Eesti koolides kasutusel olev uus ainekava keskendub normatiivide täitmise asemel oskuste õpetamisele. Varasemalt hinnati õpilasi näiteks kahe kilomeetri jooksu aja põhjal. Praegu analüüsitakse liikumisaktiivsust treeningpäevikute abil ja õpetaja saab anda personaalseid soovitusi.

Õpetajate väljakutse on leida vahendeid, mis kõnetavad noori nende endi keskkonnas. Edasiandmise viis peab kohanema õpilaste huvidega.

"Kui teha tundi nii nagu vanasti, siis nad kindlasti ei taha liikuda, aga kui minna sinna huvitavamate lahendustega ja kaasata nende keskkonda – kasvõi Tiktoki lugusid –, siis on tund nende jaoks lahe ja nad teevad seda hea meelega," tõi Tõnisson välja.

Lisaks uutele õpetamismeetoditele on muutunud ka koolides kasutatav inventar. Varasemalt õpilastes vastumeelsust tekitanud klassikalised võimlemisriistad, nagu näiteks rööbaspuud, on mitmel pool asendatud kaasaegsemate lahendustega. Need harjutused ei ole iseenesest halvad ja arendavad kehakontrolli, mida läheb vaja teistel spordialadel, näiteks mäesuusatamises või ujumises. Probleemiks on olnud pigem viis, kuidas neid omal ajal esitati.

Tõnisson tõi näiteks oma töökoha, kus klassikalist siseinventari enam ei kasutata. Selle asemel omandatakse vajalikud oskused välistingimustes.

"Meil on väljas parkuuri ala, kus saame kõik rööbaspuude elemendid, kitse- ja hobusehüpped ära teha, ning see on noorte jaoks palju söödavam," lausus ta.

Oma teadmisi liikumisharjumuste kujundamisest rakendab Tõnisson ka telesaates "Tippvormis".