"Vahepeal kipub kärisema, aga siis tuleb endale pidurit tõmmata, õnneks ma olen viimastel aastatel õppinud ka seda tegema ja mulle tundub, et ma olen saanud õigel hetkel jaole, ei ole hirmsat läbipõlemist toimunud," ütles näitleja ja lavastaja Priit Võigemast. "Mulle endale väga meeldib, kui kevad on vaba."

Vaba aega Võigemastil eriti ei ole. "Diivanil lösutamine saab toimuda ainult öötundidel või kui lapsed on magama pandud, ise etenduselt tuled ja vedru alles käib maha. Siis tuleb seda tuima skrollimist ka ikka ette."

Teha oleks tema sõnul väga palju, tahaks ära lõpetada asju, mis on ammu pooleli jäänud, rohkem tahaks pilli mängida, uusi lugusid välja mõtelda, raamatut lugeda.

Nüüd julgeb Võigemast pakkumistest ka ära öelda, varem ta seda teha ei julgenud.

Eesti Draamateatri lavastuses "Pangalaen" on Võigemast mänginud juba kümme aastat."297 etendust oleme teinud. Hendrik Toomepere sen selle lavastas ja ka mängime koos. See oli esimene roll, mida mulle pakuti, kui ma olin hakanud vabakutseliseks," muheles Võigemast. "Varem see oli ühes vaatuses, nüüd on kahes, ajaga tuleb asju juurde."

Võigemast meenutas, et meeldima hakkab see muusika, mis sul kõrvu kostab, kui sa sünnid. "Meil oli kodus Rock Hoteli ja Anne Veski plaadid. Oli ka biitlite "A Hard Day's Night" plaat, mille ma avastasin üsna noorena, muudkui kuulasin ja olin täitsa lummuses. Ühestki sõnast aru ei saanud, aga õppisin need sõnad pähe," muheles Võigemast.

Kontserdiks valmistumine on tema sõnul täiesti teistmoodi. "Närv on ka teistsugune. Selleks hetkeks kui teatris lavastus esietendub, on proove tehtud juba väga palju, keskmiselt kaks kuud ja kui näitleja on proovides oma tööd hästi teinud, läheb ta lavale kindla tundega. Muusikud ja lauljad ei tee nii pikalt proovi, nad on ju tohutult profid, antakse noodid ette ja ka heliproovis ei panda endast veel kõike välja, alles siis, kui publik on saalis, läheb lahti," selgitas Võigemast. "Kontserdilavale minek on minu jaoks natuke rohkem närvesööv kui teatrilavale minek."

Et mitte jääda niisama passima ja omas mahlas vegeteerima tuleb Võigemasti sõnul iseendale tekitada ja pakkuda uusi ja natuke ebamugavaid olukord, et areneda.