Huvi papagoide vastu tekkis Marianne Põllul juba lapsepõlves, kuid suure aara soetamine tundus algul kättesaamatu. "Lauteri tänava lemmikloomapoes maksis selline aara papagoi eesti krooni ajal 50 000 krooni. See tundus utoopia," meenutas ta "Vikerhommikus".

Hiljem viis juhuslik kogemus Ameerikas, kus ta sai suve veeta koos papagoiga, otsuseni lind endale hankida. Otsustavaks sai ootamatu lotovõit. "Ühel päeval oli lihtsalt see tunne töö juures, et täna mina võidan lotopileti. Ja palju ma võitsin? Täpselt sama palju, kui see väljavalitud papagoi maksis."

Põld on 14-aastase Fiona teine omanik. Esialgu elas Fiona Põllu juures koos oma vennaga, aga kuna teine lind oli kapriissem ja perre sündisid lapsed, leiti, et isaslinnule on parem teine pere leida. Uue perega kohanemine oli Fionale naise sõnul päris raske ning see nõudis palju kannatlikkust.

"Alguses on ikkagi selline, et hammustas, käed olid katki ja verised. Sellist asja ei ole, et saad kohe paitada ja käe peale. Niimoodi samm-sammult annad iga päev meelepärast toitu, mis linnule rõõmu valmistab. Täna ta on ikkagi käinud tuhandete laste käte, peade ja õlgade peal. Kõik see on ikkagi suur treening ja suur töö."

Fiona oskab 30–50 väljendit ning kasutab neid vastavalt olukorrale. "Hommikuti armastab ta öelda "Dobra utra", sest eelmine pere oli vene pere," muigas Põld. Telefonihelina peale ütleb lind "Halloo!" ning kiiretel hommikutel korrutab "Ruttu-ruttu-ruttu!".

Põllu sõnul on Fiona väga sotsiaalne ning vajab pidevat tegevust. "Ta on hästi edev, otsib tähelepanu. Ta tahab alati ollagi inimestega koos," ütles ta. Linnu enesetunne on omaniku sõnul selgelt tajutav. "Kui ta on rahul, siis ta puhastab oma sulgi ja küüsi, venitab ja ringutab, aga kui ta on ärevil, siis võib-olla uriseb ja tahab ära lennata."

Põld rõhutas, et papagoi võtmine on suur vastutus ning ei sobi inimestele, kes ootavad vaid rääkivat lemmiklooma. "Nendele inimestele ütlen alati, et palun ärge võtke, see on kõige rumalam tegu," ütles ta.

Tema sõnul tuleb arvestada nii valju hääle kui ka segadusega, mida lind tekitab. "Kui sa tahad, et su kodu ei ole nagu kanala või laut, siis sa pead armastama koristamist," märkis Põld. Samuti võivad linnu nokk ja küünised olla ohtlikud, kui looma ei ole korralikult õpetatud.

Fiona osaleb erinevatel üritustel alates laste sünnipäevadest kuni firmapidudeni. Seal saavad inimesed lindu toita, temaga suhelda ja tema oskusi näha. "Kui ta saab päevase tähelepanudoosi kätte, siis ta õhtul on meil nagu hea laps, ta on omadega nii rahul," kirjeldas Põld.

Põllu sõnul on Fiona tema jaoks enamat kui lemmikloom. "Mulle päriselt meeldib teda vaadata, kui ta on meil kodus puu peal. Nagu inimesed vaatavad kuldkalasid akvaariumis," ütles ta.

Tema sõnul pakub linnu jälgimine igapäevast rõõmu: "Ma naudin tema vaatamist – kuidas ta puhastab, kuidas ta sätib, kuidas ta ringutab, venitab, toimetab, räägib."