Eva Luigas: sibullilli tuleb väetada kohe, kui need nina mullast välja pistavad
Maakodu tegevtoimetaja Eva Luigas vajavad sibullilled väetamist kohe pärast tärkamist, sest hilisem väetamine võib taimede lehed ära kõrvetada.
Soe ja päikeseline märts on pannud aednikud varakult tegutsema ja muu hulgas on aiasõbrad välja otsinud väetisekotid ja -pudelid. Maakodu tegevtoimetaja Eva Luigas sõnul sõltub väetamise alustamine aga eelkõige mulla temperatuurist, sest liiga vara alustades ei suuda taimed väetist omastada. Tema sõnul võiks muld vähemalt kaheksa kraadi olla.
Erandiks on sibullilled, mille väetamisega ei tasu viivitada. "Öeldakse, et sibulilli tuleks väetada kohe, kui nad nina välja pistavad, sest muidu see leherosett läheb lahti ja sa viskad selle väetise leheroseti vahele, väetiseterad hakkavad lehti kõrvetama ja asi muutub inetuks," rääkis Luigas.
Lisaks võib juba välja otsida püsikutele mõeldud pikaajalise väetise, mis hakkab hiljem soojuse ja vee toimel lahustuma. "Neid võiks täitsa juba panna. Sa saad mingi töö eest ära. Aedhortensiatele sellel nädalavahetusel juba panen," tõi ta välja.
Lisaks mineraalväetistele soovitab Luigas kasutada ka looduslikke väetisi, mida taimed ekstreemsemates tingimustes paremini omastavad. Tema sõnul tasub mõelda ka ise komposti tegemisele, eriti arvestades väetiste hinnatõusu. "Räägitakse, et väetiste hinnad lähevad kõrgeks. Katsume teha selliseid asju, mis on meil juba olemas ja saada sellest mingit kasu."
Vedelväetiste kasutamisega ei ole Luigase hinnangul praegu kiiret. "Nad ei saa õues lahustuda, pole mõtet, nad hakkavad leostuma. Aega on."
Toas ettekasvatatavate taimede puhul on väetamine aga oluline juba siis, kui ilmuvad esimesed pärislehed.
"Kui pisitaimedel hakkavad tulema päris lehed, alguses tuleb üks-kaks idulehte ja siis hakkavad keskelt tulema pärislehed. See on märk sellest, et külvimullas on toitained tõenäoliselt otsas. Siis väikseid ettekasvatustaimi peaks juba väetama," märkis ta.
Kuna möödunud aastal räsisid viljapuid erinevad haigused, soovitab Luigas puud vasesulfaadiga üle käia. Eriti tähelepanelik soovitab ta olla samblaga, kuhu kahjurid end peita armastavad. Nende tõrjeks soovitab ta rauasulfaati. "Pritsid raudsulfaadi lahusega, natuke ootad, kuni sammal seal hukkub, tõmbad harjaga maha ja oled jälle teinud jumalal meelepärase tembu."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu







