Eestis elav hiinlane ja sisulooja Kaspar Wang selgitas, et kive süüakse sellepärast, et nad näevad väga huvitavad välja. "Kivi päriselt ei söödagi. Me lutsutame neid kive," lisas ta.

Pannile lähevad searasv, õli ja maitseained. "Näiteks on meil tšilli, szechuani pipar, kanapuljongipulber, kanapuljong, austrikaste, õlu, tume sojakaste, mis annab kividele värvi," rääkis Wang.

Lutsutamiseks mõeldud kivid on tavaliselt pärit jõest. Hiina keeles koosnebki kivitoidu nimetus sõnadest "lutsutama" ja "ära viskama". "Mõte ongi selles, et lutsutad ja viskad ära," sõnas Wang.

"Ma uurisin, et selle suupiste tekkeks oli mitu versiooni. Esimene versioon oli see, et raskematel aegadel oli Hiinas inimestel toitu puudu. Nad nii-öelda teesklesid, et söövad midagi. Teine versioon on see, et see on paadimeeste lemmiktoit, sest nad elavad jõe ääres. Seda süüakse alkoholi kõrvale," rääkis Wang ning lisas, et populaarseks on kivid saanud taas viimastel aastatel.

"Tegelikult on sellel väga pikk ajalugu, aga on nüüd taas esile tõusnud," lisas Wang, kes on ka ise Hiinas elades ühe korra kive "söönud".