Festivali peakorraldaja Helen Sildna selgitas Raadio 2 hommikuprogrammis, et lammutamise asemel tuleks hoonele leida sobiv sisuline kontseptsioon.

"Ambitsioon võiks olla luua sellest Euroopa ägedaim kultuurikeskus," nentis Sildna. "Me tunneme, et 4000 kohaga saali saal on Tallinnas ja Eestis väga vaja, sest see aitaks meie kontserdielu oluliselt rikastada. Ma päriselt arvan, et sellel arhitektuuril on väärtus."

Selleks, et suurhoonet oleks võimalik ära majandada, peaks seal toimuma vähemalt 200 sündmust aastas. Sildna nägemuses ei saa maja elama panna paari kontserdiga, vaid sellest peaks kujunema valdkondade ülene keskus.

"Võti on selles, et sisuplaan peab paika loksuma nii, et seda hoonet on võimalik ära majandada. Kõik hakkab pihta eelkõige sisukontseptsioonist, kus arhitektuur toetab sisu. Me räägime palju majast, aga mitte sisuvisioonist," lisas ta.

Ideaalis võiks hoone olla Sildna sõnul ikkagi valdkondade ülene keskus, kus toimuvad rahvusvahelised konverentsid ja võib-olla ka spordiüritused. "Ideaalis leiab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester endale sealt kodu ja saab seal kollektiivina resideeruda, mis on rahvusvaheliselt väga tuntud praktika," lisas Sildna.

Lisaks 4000 kohaga saalile tunneb kultuurisektor puudust veelgi suuremast, 15 000 kohaga sisehallist. Sildna märkis, et Eesti kontserdielu on praegu liialt hooajaline, sest suured rahvusvahelised sündmused saavad toimuda piiramatult vaid kolmel suvekuul Tallinna lauluväljakul. Aastaringselt kasutatavad suuremahulised kontserdipaigad annaksid võimaluse tuua Eestisse rohkem välisartiste, mis motiveeriks tugevalt ka kohalikke kultuuritegijaid.