Eesti metsad peidavad tuhandeid lugusid. Neist ei räägi ainult ajalugu, vaid elavad edasi inimestes. 102-aastane Helmi Roost on teadaolevalt vanim elusolev metsavend. Ta oli vaevalt 20, kui ta pidi 1945. aasta hilissuvel oma kodutalust lahkuma ja rasedana metsa pagema.

"Meil pidid pulmad tulema, aga juhtus nii, et ei saanud. Kõik läks laiali, kodu võeti ära. Siis viidi meid isaga minema, panid kuskile kuivatisse meid kinni," meenutas Roost "Ringvaates". "Nad peksid isa nii palju, aga mind nad ei peksnud, sest ma ootasin titat."

Edasi tuli perel harjuda metsaeluga. Esialgu elati metsas kaheksakesi: ema-isa, neli vend ja kaks õde.

Roosti jaoks ei olnud metsavendlus ideoloogia – see oli ellujäämine. "Mõnel pool metsavennad võitlesid, aga meil ei olnud mingit võitlemist. Eks lihtne püss ikka oli. Nad ei teinud kurja kellelegi," sõnas ta.

Roosti ema ja õde küüditati aastaid hiljem Siberisse, tema ise pääses, kuna kandis uut perekonnanime. Helmi tütar Tiiu Roost rääkis, et esialgu varjati metsavendlust tema eest.

"Algul nad varjasid seda sündmust ja asju. Ma ei tea, kas see oli sada protsenti nii, aga minu mälestuses on päev, kui mu tädi ja vanaema Siberisse viidi. See päev on mul meeles," meenutas Tiiu Roost.

Helmi kunagine kihlatu ja Tiiu isa hukkus metsas. Helmi tulevane abikaasa, kes oli ka metsavend, suutis repressioonidest eemale hoida ja nende perre sündis veel neli last.

101-aastaselt sai Helmi Roostist Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneteristi kavaler.

"Kui oli lahinguaastapäev, toodi vanaproua kohale. Mina mõtlesin, kuidas ta kohale tuuakse. Tema astus autost välja ja tuli kohale. Uskumatu! See oli niivõrd suursugune sündmus, et pisarad tulid ikka väga paljudel silma, kaasaarvatud temale," meenutas Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse esimees Heiki Magnus.

Täna on Helmi Roostil juba viies põlv järeltulijaid. Tema lugu elab edasi nii peres kui ka ajalookäsitlustes. "Mäletama peab sellepärast, et me õpiksime seda kurjust nii palju tundma, et me ei laseks sellel teist korda endaga juhtuda," rõhutas ajaloolane Martin Andreller.