Raid sõnas, et on ka ise uusi sõnu välja mõelnud. "Ma olen ka vanasõnu ümber kirjutanud. Uute sõnade tulek keelde ei märgi midagi muud kuivõrd ainult seda, et keel on elus," märkis Raid, kes on ka gurmaan ja hobikokk. Kulinaariale on pühendatud ka seekordne Sõnaus.

Näiteks otsitakse omakeelsemat vastet sõnale "brantš" või brunch. "See ei ole kõige parem tõesti, sest see ei ole vist väga hästi sulandunud eesti keelde. Aga sõnade nimistus on ka "borš". Kellelgi on tekkinud kihk muuta ära sõna "borš". See on jällegi totrus, sest tegelikult, kui me räägime keelest kui sellisest, siis keel on tööriist, nagu ütles ka Johannes Aavik. Keel ei ole midagi muud kui masin. See on masin, mis aitab üksteisest aru saada," rääkis Raid.

"Keel koosneb kodustatud sõnadest. Mitte ainult Aaviku ajast ei pärine ju keeleuundused ja uued sõnad. Võime minna rahulikul 16. sajandisse, sest me oleme agraarrahvas, kelle keelest puudusid terminid, mida me täna peame igapäevaseks. Need on laenatud, kokku klopsitud, mugandatud."

Sarnaselt otsitakse uut vastet ka ülemaailmselt levinud "ketšupile". "Eks ta mingi suhkruga tomatikaste oleks. Aga "ketšup" on ju igatepidi suu ja käepärane. Tegelikult on see lahe mäng muidugi. Proovida uusi sõnu juurutada. Sellel samal Johannes Aavikul ei läinud ju suur osa tema sõnadest käibele. Mingid asjad, nagu näiteks "tähtaeg", mis on meie jaoks täiesti elementaarsed, jällegi läksid. Kunagi oli need kindlasti ka võõrad," sõnas Raid.

"Keele ja sõnadega mängimine näitabki keele elujõulisust. See näitab seda, et keel on võimeline adapteeruma, lapsendama uusi sõnu. Olgu nad välja mõeldud või laenatud. Näiteks vadja või liivi keeltesse enam uusi sõnu ei teki, need on väljasurnud keeled," lisas ta.

"Teisalt on jällegi sõnadega, nagu "borš" või "ketšup", mis keel on juba ära lapsendanud, neid on keeruline muuta. Mängulisuse mõttes on tore seda teha, aga kui keegi hakkab "borši" muutma, siis see lihtsalt ei lähe käiku," nentis Raid.