Lepiku sõnul on venelaste kogukond Tais üks suuremaid. "Neid on tulnud juurde just peale sõja algust. Neid on sinna kogu aeg juurde tulnud. Nad saavad Taisse reisida, Balile ka, aga Tais on neid ikkagi sadades tuhandetes, kuigi täpseid numbreid on raske öelda, sest nad on seal mitteametlikult ja turismiviisadega," rääkis Lepik. Vene inimestel on Taisse reisides ka eritingimused. Kui eestlane läheb Taisse, saab ta seal 60 päeva viibida, Vene kodanik saab 90 päeva.

"Neil on väga mõnus ja mugav elu seal, saavad rahulikult Venemaa ja Tai vahel reisida. Sissetulek tuleb enamasti Venemaalt. Paljud teevad ka seal ettevõtlust. Suured kinnisvaraprojektid jne, seal liigub väga palju Vene raha. Tai inimestel on venelastel armastuse-vihkamise suhe. Nad väga ei meeldi Tai inimestele. Nad on lärmakad ja intensiivsed, väga ei austa Tai kultuuri. Samas see raha, mis nad sinna sisse toovad, on massiivne," märkis Lepik.

"Suured arendused kerkivad, luksuslikud villad kerkivad. Selles mõttes on nad sinna ikkagi kogu aeg teretulnud," tõdes ta, lisades, et on nii kinniseid Vene kogukondi luksusvilladega kui ka väga lihtsalt elavaid inimesi, kes eelistavad sisemaal rahulikumaid asulaid.

Põhimõtteliselt on suuremad kogukonnad ehitanud Tai sisse oma riigi. "Taiga nad suhtlevad ikka väga minimaalselt," nentis ta.

"Ma ise puutun ka Vene kogukonnaga kokku väga tihedalt. Iga päev. Saar, kus mina elan, on pigem selline hipi-kogukond, kes on hästi protestimeelne. Seal on ka näiteks Ukraina ja Vene kogukonnad väga ühtsed. Kõikidel n-ö "venekeelsete inimeste" üritustel on mõlemad kogukonnad koos. Seal on ka väga palju ukraina-vene paare. Toimuvad isegi peod, kus lastakse palju protestimuusikat, Venemaa-vastast punki, naeruvääristatakse Venemaa nomenklatuuri."

"Aga see on kindlasti väike kogukond võrreldes selle suure massiga, kes on väga sõja pooldaja," lisas Lepik, kelle sõnul saavad nooremad põlvkonnad aru, et Vene meediast mõjutatud vanemaid venelasi enam muuta ei saa.

Lepiku sõnul näeb seal ka kurbust ja leina. "Mina ise tunnen ühte inimest, kellel on mõlemad vennad sõjaväes ja kelle kohta pole pool aastat ühtegi uudist tulnud. Avalikult elatakse sõjale kaasa, aga sisemuses valitseb apaatsus või allasurutus. Ei taheta, et see sõda jätkuks. Samas nagu alla anda ka ei saa. Nagu oma võistkonnale kaasa elamine," märkis Lepik.