Toiduentusiast: fermenteerimine tõstab metsikute taimede toitainesisaldust
Metsiku Toidu eestvedaja Liis Tuulberg rääkis "Terevisioonis", et taimede fermenteerimisega saab taime toitainelist profiili tõsta, erinevate maitsetega mängida ja taime pikemalt nautida. Tuulbergi sõnul teevad korilased nalja, et kui mingi taim on nuhtlus, söö see ära.
"Laual on nõges, karulauk, naat, mustsõstra väikesed lehekesed ja margareetad, mis on kõik söödavad. Korilased teevad nalja, et kui mingi taim on nuhtlus, siis söö see ära, näiteks invasiivne liik konnatatar on ka söödav," ütles toiduentusiast Liis Tuulberg.
Kõiki neid taimi võib peenralt otse suhu pista või siis fermenteerida. "See on kasulik, sest saad taime pikemalt nautida, mängida uute erinevate maitsetega, saad taime toitainelist profiili tõsta, sest juurde tekib probiootiline moment," loetles Tuulberg fermenteerimise kasulikke külgi.
Toiduentusiasti sõnul saab kimchi't fermenteerida kalakastmega. "Kalakaste sisaldab hästi palju soola, siis ei pea soola lisama, vaid lisadki kalakastet."
"Laual on punase kapsa-nõgese-apteegitilli kraut. Kraut tuleneb saksakeelsest sõnast sauerkraut. Tänapäeval on fermenteerimise maailmas hästi loominguline tõlgendus samast meetodist, aga kasutada võid ükskõik milliseid köögivilju, taimi ja maitseaineid. See on hea viis siseneda hapendatud toitude söömise maailma, sest sel meetodil on väga palju mänguruumi ja maitseid saad väga hästi timmida."
Kui hapendad õigesti, püsib toit Tuulbergi sõnul söödavana päris pikka aega, sest sool ei lase neil ensüümidel toimetada, mis teevad köögivilja pehmeks. "Karulaugu-pirni-peakapsa kraudi puhul annab pirn natuke magusust juurde. Ka puuvilju saab lisada, aga seda tuleks teha mõõdukalt."
Ainult taime hapendamise puhul on kaks lihtsat meetodit. "Kuivsoolamine või omas mahlas hapendamine ja soolvees hapendamine. Taime omas mahlas hapendamine võimaldab seda, et maitse on hästi kontsentreeritud, sest sa ei lahjenda maitset veega," nentis Tuulberg.
"Nõges on selles mõttes huvitav hapendusmaterjal, et ei taha alati õnnestuda. Nõgesega peab natuke trikitama ja kasutama teatud tehnikaid. Nõgest peab alati millegagi kompenseerima. Nõgesemääre näiteks koosneb nõgesest, küüslaugust, soolast ja natukesest veest. Selle määrdega saab edasi mängida, kasutada näiteks kastmepõhjana, sest nõgesel on mereline ja vetikane maitseprofiil," tõi Tuulberg välja.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", saatejuhid Katrin Viirpalu ja Reimo Sildvee







