Kolmel õhtul kõlas Erkki-Sven Tüüri akordionikontsert "Prophecy" Ameerika esiettekandes. Chicago sümfooniaorkestrit juhatas Tüüri kauaaegne sõber Paavo Järvi.

"Ma tunnen Erkki-Sveni sellest ajast, kui ma õppisin Otsa koolis esimest aastat, 1976. aastast. Tema oli sel ajal kuulus inimene, mina olin väike koolipoiss," meenutas Järvi. "Meie teekond on olnud niivõrd seotud ja pikaajaline. Me räägime kõikidest asjadest."

Järvi käib siin igal aastal, aga tal on meeles, kui ta Chicagosse esimest korda tuli. "Minu tütar Lea, kes on praegu 22-aastane, oli siis ühene. Mäletan, et käisime vankriga siin mööda tänavat. Sellest ajast alates olen käinud siin igal aastal."

Järvi tahtis siinsele publikule midagi erilist mängida ja kuna Tüüri akordionikontserti pole kunagi Ameerikas esitatud, otsustaski selle teose kasuks.

"Üks ühine joon kõikidel akordionitel on see, et nad on väga tugevas ühenduses vastavate maade folktraditsioonidega, mis viib otsekohe ka teatud võimaliku loitsuliku ja väga sugestiivse lähenemise juurde," nentis helilooja Erkki-Sven Tüür.

Teose maailmaesietteannet juhatas Olari Elts, kes pakkus teosele ka pealkirja. "Viis aastat käis mulle peale Soome akordionivirtuoos Mika Väyrynen, et ma selle teose talle kirjutaks. Ma punnisin vastu, sest mul ei olnud korralikku ideed. Kui idee tuli ja sain sellest kinni, oli Olari see, kes ütles, et teos kõlab nagu prohveteering. Ma ütlesin, et see ongi selle loo pealkiri, sina ütlesid selle nüüd välja," nentis Tüür.

Akordionit mängis kontserdil lätlanna Ksenija Sidorova.

"Akordion on erakordne pill, millel on väga palju võimalusi, see on nagu klaver või orel, aga kaasaskantav. Tema ainuke probleem on see, et tema reputatsioon on selline, et lähme nüüd simmanile, võtame lõõtsa kaasa ja hakkame lõkke ääres mängima. Iseenesest on see ka ju väga kena, aga sellel pillil on palju rohkem võimalusi," sõnas Järvi.

"Me oleme nüüd kõik kohad läbi käinud ja Chicago on nüüd ka lõpuks tehtud," nentis Järvi pärast edukat kontserti.

"Kui sa tunned, et sa jagad ühte veregruppi, mis on meie puhul täiesti selge, siis on nii, et teinekord kergitad kulmu ja juba on selge, millest meil jutt käib," lisas Tüür.