Aprill on südamekuu. Sel puhul saatis "Ringvaade" näitleja Tiit Suka koormustestile tervist kontrollima.

51-aastane Sukk rääkis, et füüsilise aktiivsuse hoidmiseks käib ta iga päev vähemalt korra kaheksakilomeetrisel kõndimistiirul. "Kõndimine on üks mu lemmiktegevusi. Ma ei jaluta, ma kõnnin niimoodi, et kui ma koju jõuan, siis ma vahetan ikkagi särgi ära, sest see on märg."

Koormustest on jaotatud etappideks. "Alguses on sissejuhatav faas ja siis me vaikselt tõstame kolme minutiga koormust. Liikuv rada läheb kiiremaks ja tulevad tõusunurgad juurde," tutvustas kardioloog Margus Viigimaa ja lisas, et sama saab ka jalgratta või sõudmismasinaga teha.

Arsti sõnul annab koormustest pildi sellest, milline on inimese taluvus, kuidas vererõhk koormusele reageerib ja kuidas pärast pulss ning vererõhk taastuvad. Lisaks saab EKG alusel kindlaks teha, kas südamel jääb hapnikust puudu. "Vahel võime isegi avastada sellises keskeas meestel tõsiseid südamevereringe häireid, mille saame hilisemalt täpsemate meetoditega selgemaks teha," märkis Viigimaa.

Suka tulemustega jäi kardioloog rahule. "Isegi enne ei arvanud, et on mure, aga testimine näitas eriti, et ta on treenitud mees. Ta teeb ikkagi kogu aeg füüsilist koormust, mida on näha," sõnas ta.

Ainsa probleemina tuli välja, et näitleja alumine vererõhk tõuseb koos ülemisega. Selle parandamiseks aitab füüsilise regulaarse treeningu jätkamine. "Mida vanemaks me saame, ikkagi mingid muutused toimuvad, lihaseid on vaja alal hoida, südant on vaja treenida, vererõhku on vaja normis hoida," märkis Viigimaa.

Lisaks märkas kardioloog üht vahelööki, kuid kuna neid rohkem ei olnud, pole tema sõnutsi põhjust muretseda. "See üks isoleeritud vertikulaarne ekstrasüste ei tähenda mitte midagi. Neid esineb praktiliselt kõigil inimestel. Kui need on väga üksikud, siis sellest ei ole midagi."

Oma kaheksakilomeetrisele kõndimisringile kulub Sukal pisut üle tunni. Lisaks kogub ta samme ka muudesse kohtadesse jalgsi minnes. "See kevad on mul olnud selline periood, et ei ole tööga liiga hõivatud ja seetõttu ma leian selle aja. Pluss siis see, et ma siia tulin jala, tagasi lähen jälle jala, siis ma saan muudkui samme juurde," rääkis ta.

Kardioloog rõhutas, et iga kehaline tegevus annab meile pikas perspektiivis tööviljakust juurde. "Küsitakse, kust ma selle aja võtan, aga sellega sa teedki, sa toodad omale aega juurde: saad loominguga tegeleda, mina saan artikleid kirjutada ja arstitööd teha."

Statistika ütleb, et 2025. aastal sai iga neljas Eesti elanik kõrgvererõhutõvega seotud ravi. Arst rõhutas, et vererõhuravi ei peaks kartma või häbenema ning üks põhjus, miks diagnooside arv kasvab, on seotud teadlikkusega.

"Teadlikkus on tohutult muutunud. Kogu meie suhtumine südamehaiguste riskiteguritesse on muutunud. Me ei peaks nii muretsema selle üle, et me diagnoosime rohkem haigusi, me lihtsalt leiame nad üles," tõi ta välja. "Me ei peaks muretsema, et meil on rohkem haigeid, me leiame nad varem, me oskame paremini ravida, nende riske maandada."