"Juhtus nii, et meil oli koos Tiit Kikasega vaja miksida heliklipp lõpp-produktiks ja meil õnnestus seda teha laulja ja muusiku Peter Gabrieli stuudios, mis 2002. aastal asus Londonist natuke väljas ja oli tol ajal lausa ulmeline stuudio. Peter lasi Sonyl ehitada ülisuure helipuldi. Puldi ees aknast paistis järv, kus ujusid luiged," meenutas saksofonist ja helilooja Villu Veski 2002. aastat, mil ta koos Tiit Kikasega lõi muusika Eestis toimunud Eurovisiooni ühele vahenumbrile.

Muusikamaailm on Veski sõnul väga tore maailm, sest sinna võetakse vastu kõik, kes soovivad muusikat kuulata või mängida. "Erinevates maades on see miski igal pool sama. Helikeel, intonatsioon ja rütm mõjub kuidagi inimestele. Kui see on ehe, töötab see igal pool, sa pääsed inimestele ligi," nentis Veski.

Number üks muusikuks on Veski jaoks Eivør Pálsdóttir, Fääri saarte lauljatar, kes on praegu megastaar. "Mängisime koos Viinis ja pärast proovi tuli ta minu garderoobi ja küsis, kas ma oleksin nõus teda saatma, kui ta veel ühe laulu laulab. Ma ei olnud seda lugu kunagi proovinud. Ta avas neid uksi minu ja publiku sees, kõik sündis kohapeal. Ma pean teda siiani üheks talendikamaks muusikuks, kes ilma ühegi sõnata suudab inimeste sees avada uksi ja neid lummata," meenutas Veski erakordset lavakogemust. "Kui sa oled laval olnud selliste inimestega, jääb igavesti meelde."

Tenorsaksofon, mida Veski mängib, on nüüd juba Veskist vanem.