Aastal 2013 tõmbavad mehed selga viimati 16. sajandil praktilised olnud raudrüüd ning haaravad kätte mõõgad, et teha enda sõnul tõsist sporti ja viia seeläbi Eesti nimi laia maailma, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

"Eks see ole natuke nagu selline rahvusliku uhkuse asi. Miks meil on teistel spordialadel Eesti rahvusmeeskonnad. Eesti jalgpalli rahvusmeeskond siin üritab olla ja nii edasi," rääkis meeskonna treener Raivo Ird.

Raudsete kiivrite ja soomustega kaetud turviste all on peidus täiesti tavalised argiste elukutsetega kodanikud. Narvast on täna Tallinnasse Pirita kloostri varemetesse kohale sõitnud näiteks kiirabiarst Dmitri ja kokk Ivan. Tartust on siin nahakunsti tudeng Jaan, Tallinnast aga nõrkvoolutööde tehnik Nikolai ja Tehnikaülikooli äritehnoloogia-üliõpilane Slava. Meeskonna treener Raivo töötab aga tavaelus trükidisainerina.

Varustus, mis tänapäeval enam just väga igapäevane ja seetõttu naljalt kättesaadav pole, on märkimisväärselt kallis – kogu raudne komplekt kokku maksab vähemalt 1000 eurot. See tähendab aga, et mõõgavõitlejatel tuleb olla ka osav kalkuleerija ja vajadusel meistrimees.

Lihtsamaid asju saab ka ise teha, kuid suurem osa varustusest tuleb siiski osta. Näiteks kiiver maksab 140 eurot ning teiste varustusosade kõrval on see odav.

Ehkki Eestis veel ajalooline mõõgavõitlus ametlike spordialade nimistusse ei kuulu, registreeriti see sel aastal spordialana Šveitsis. Et keskaegses stiilis mõõklemine on aga mujal maailmas väga kõva sõna tõestab fakt, et juba 5 aastat peetakse ajaloolise mõõgavõitluse suurejoonelisi maailmameistrivõistlusi ehk Rahvaste Lahingut, millest järgmisel kevadel plaanib osa saada ka äsja moodustatud Eesti meeskond.

Eesti meeskond seisab nüüd hea selle eest, et puhuda iidsete traditsioonidega ala lõkkele ka Eestis.