Tšeljabinski asteroid oli arvatust märksa suurem

Veebruaris Venemaale Tšeljabinski lähedale kukkunud asteroid oli suurim Maale langenud taevakeha pärast 1908. aasta Tunguusi katastroofi Siberis.
Teadlased on nüüd Tšeljabinski meteoori lendu videosalvestiste pealt põhjalikult uurinud ja teinud senisest täpsemini kindlaks selle kosmosekivi omadusi ja trajektoori läbi Maa atmosfääri, vahendas Vikerraadio "Teadusuudis".
Tulekera varahommikust lendu üle Uurali piirkonna taeva nägid pealt paljud inimesed ja salvestasid paljud videokaamerad.
Teadlased tunnistavad nüüd, et tegu oli üsna tavalise meteoriidiga, mis oli pärit Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidivööndist.
Maa atmosfääri sisenemise hetkel oli ta mass 12 000 - 13 000 tonni ehk ligi kaks korda suurem kui alguses arvatud. Atmosfääri ülakihtidest kihutas ta läbi kiirusega 19 km/s ehk enam kui 50 korda üle helikiiruse.
30-40 kilomeetri kõrgusel asteroid murenes ja lagunes tükkideks ning 27 kilomeetri kõrgusel pudenes ta gaasiks ja tolmuks.
Õnneks neelas siis atmosfäär suurema osa asteroidi kineetilisest energiast. Kui ta oleks aga olnud tugevamast materjalist, siis oleks ta Maale kukkudes teinud üsna suurt kahju. Nüüdki aga jõudis Maa pinnale tuhandeid pisikesi meteoriite, millest üks lõhkus ära tehasehoone katuse, teise tüki toimel paiskus sisse raamatukogu aknaraam ja purustas vene luuletaja A. Puškini kuju.
Seni suurima tüki - 600 kilogrammise - tõid sukeldujad alles möödunud kuul Tšebarkuli järve põhjast üles.
Toimetaja: Silver Kuusik







