Rahvaspordialaks kujunes kirvevise möödunud sajandi keskpaigas. 1960. aastatel Kanadasse metsatööle läinud soomlastel ja rootslastel oli vaja ajaviidet, et end mitte koduigatsusest purju juua ja kaklema kukkuda. Nii avastati kirvevise, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selle spordiala populaarsus kasvab nii Põhjamaades kui ka Saksamaal.

"Ma ütleksin, et Eesti on Põhjamaades kirveviskajate arvu poolest kolmas riik," tõdes peakohtunik Tarmo Leini.

Eestis on rajal kohalikud ning Soome, Rootsi ja Taani kirveviskajad.

Göte Sandbäck on üks favoriite. Tema on selle spordialaga tegelenud juba 22 aastat. "Ma olen sportlane ja tegelen ka teiste spordialadega, mida mu vorm võimaldab," ütles Sandbäck.

Kirveste kõrvalt ei puudu ka väga erilised võistlussaed, millega pakke saagima hakatakse.

"Selle sae ma tellisin Uus-Meremaalt. Rootsis on ka mingisugused saed olemas, aga kõige paremad, väidetakse, on Uus-Meremaal. Seda saagi ei tohi nüriks ajada, sest kui see nüriks läheb, pean ma ilmselt Uus-Meremaale saama, sest Eestis sellist spetsialisti ei ole, kes seda teritaks," tutvustas kirveviskevõistluse üks korraldajatest Marek Peet.

Kahe teraga kirveid ja udupeeni käsisaagi näeb Mäetagusel ka homme. Eestis peetakse Põhjamaade meistrivõistlusi kirveviskamises teist korda.