Aivar sündis ateistlikku perekonda ja noorena oli usu suhtes pigem skeptiline. „Kord haigestusin astma-sarnasesse haigusesse, lõpetasin töötamise ja jäin koduseks. Siis kohtusin netis ühe tüdrukuga Kuveidist,“ kirjeldab Aivar „Ringvaatele“ oma moslemiks saamist. „Ükskord ta küsis, kas ma ei tahaks hakata moslemiks. Muidugi mitte, vastasin. Tüdruk selgitas, et Bin Laden on terrorist, kes ei järgi Koraani, vaid mõtleb ise seadusi välja. Ja naiste peakott kaitseb neid liivatormide eest, see on kultuuriline nähtus.“

Seejärel hakkasid nad usust rääkima. Kuna Aivar pooldas teaduslikku maailmavaadet, tekkisid vaidlused. Selle peale andis tüdruk talle lingi veebilehele, mis rääkis teadusest Koraanis. „Seal panid mõned asjad mind mõtlema. Näiteks Koraan kirjeldab embrüoloogiat. Kust nad selle info võtsid?“ imestas Aivar.

Üks tema hobidest on astronoomia ja see saigi saatuslikuks. „Koraan kirjeldas ka Suurt Pauku, mitte sõna-sõnalt, aga kirjeldus on sama. Kuna see oli õige, siis tundus ainus valik hakata moslemiks.“

Oma rännakutel islamimimaades on ta näinud ka sigadusi, mida moslemid teevad. „Olen pettunud inimestes, aga usk ei ole selles süüdi,“ ütleb Aivar.

Hiljuti ilmus raamat „Palverändaja“, kus on sees Aivari ja ka paljude teiste lood.