Tallinnast läheb tänavu maleva-rühmadesse ligi tuhat koolinoort. Neist umbes pooled jäävad pealinnas tegutsevatesse rühmadesse ning teine pool mujale Eestisse, vahendas "Aktuaalne Kaamera".

Üle Eesti läheb sel aastal malevatesse umbes 4500 noort. Linnamalevatesse lähevad kaheks nädalaks veidi nooremad ehk enamjaolt põhikoolide õpilased. Linnast väljas paiknevad malevad kestavad aga kolm nädalat ning sinna suunduvad põhikooli viimase klassi või gümnaasiumi õpilased.

Linnavälistes malevates töötavad üldiselt noored põllumajanduses, linnas aga tehakse heakorratöid. Samas teevad malevlased tööd ka erinevates hotellides, aidates seal näiteks tube koristada.

Lisaks töötegemisele ja raha teenimisele on malev koht, mis noori ühendab ning tekitab neis ühtsustunnet. "Lihtsalt see feeling, mis sa saad sellelt malevalt, see on nii võimas, et seal ei pea olema mitte mingit põhjust, et sinna minna. Lihtsalt mine ja proovi ära ja sa jääd nii rahule," muljetas Pärnu Ülejõe rühma malevlane Anete Altrov.

Aastatega on malevas muutunud karmimaks korralduslikud reeglid. Samas pole kadunud traditsioonid nagu pulmad ning ennekõike võib malevat pidada sotsiaalseks kohaks, kust leida sõpru.

Malevasuvi lõppeb augustis, mil toimub üleriigiline malevate kokkutulek.