“Ma tahtsin selles situatsioonis nende esimeste lauludega kindlasti pilada selle hetkeseisu Eesti muusikalist seisu ja ka oma välimusega ma tahtsin olla nii edev kui vähegi võimalik, et naerda edevuse üle. Aga mingis mõttes sellest sai naer minu enda üle ja lõpuks oli see ka naermine iseenda üle. Ja see on kõige parem asi maailmas,” tõdes Marek Sadam Vikerraadio “Jutusaates”.

N-Euro aegadest pärit soeng on püüdnud aga tihti nii palju tähelepanu, et muusika ja sõnum on jäänud tagaplaanile. Soengu kohta käivatele küsimustele on Sadamal olemas ka tüüpvastused. “Nii see tõesti on, et enamus inimesi seostab mind sellega ja see ei häiri mind,” rääkis ta.

Nüüd on ta muusikaliselt teinud kannapöörde, kuid ei proovi end varasema tuntuse kaudu reklaamida. “Iga inimene leiab mind siis, kui ta leiab ja ma ei tee ju sellist muusikat ka, mida raadio mängiks iga päev. Ma olen sellega arvestanud ja see on minu elu,” ütles Sadam.

Tema arvates oleks aga ka väga totter proovida oma mineviku eest põgeneda. “See tee, mida ma olen käinud, on teinud selle mehe, kes ma olen tänapäeval,” ütles muusik. Kui neid aegu ei oleks olnud, saaks Sadam enda hinnangul elust praegu teistmoodi aru ning kirjutaks ilmselt erinevat muusikat. “Pole mõtet midagi taga nutta või kahetseda,” arvas ta.