"Sibul võiks olla ühtlaselt koorega kaetud, tal ei tohiks olla tugevaid plekke, kahjustusi või vigastusi, sest kui ta mulda panna, siis võivad haigused sisse saada," selgitas hobiaednik Timo Panin.

Panin tõi stuudiosse tulbi-, nartsissi, laugu-, liilia-, püvilille- ja hüatsindisibulad.

"Nartsissisibul praegu mulda, nartsiss tahab juurdumiseks sooja mulda. Tulbiga võib oodata, tulp tahab külma mulda," tõdes Panin.

Hiidlauk "Globemaster" õitseb väga kaua ja on suurte uhkete õitega. "Liiliasibulad on sellised, millel puudub katte soomuskiht, tal on lahtised soomused ja seetõttu kuivab ta rutem ära. Võimalusel võiks liiliasibula kohe mulda pista," nentis Panin. "Hüatsindisibul tahab kuivemat ja jahedamat kasvukohta."

Hea võimalus on sibulad pottidesse istutada. "Õige istutussügavus peab olema. Kõige sügavamale lähevad kõige suuremad sibulad. Suurte sibulate peale võiks jääda kindlasti 20 sentimeetrit mulda. Palju sõltub ka mullast, kas see on kerge või raske. Kui on kerge, võib sibulale peale panna kolm-neli korda sama palju mulda, kui suur lillesibul ise on. Kui on raske ja savine muld, võib sibul mullas lihtsalt hauduma minna, õhku ei jätku, kui liiga palju mulda peale panna," tõdes hobiaednik.

Looduslikule tulbisibulale tuleks Panini sõnul panna vaid neli-viis sentimeetrit mulda. "Samuti ka krookuse, lumikellukese ja iirise sibulatele."

Tavalised tulbi- ja nartsissisibulad võiks panna 10 – 15-sentimeetrise mulla alla. "Nartsissisibula võib panna natuke sügavamale, sest nartsiss tahab rohkem niiskust," lisa Panin.

Liiliasibula jaoks on oluline, et just pealpool oleks hea viljakas muld. "Suuremad liiliasibulad võib julgelt 20-sentimeetrise mullakihi alla istutada."

Sibulad võib üksteise kõrvale istutada päris tihedalt. "Praegu on mul kõige kiirem aeg aastas," muheles Panin. "Sibulate tippimise aeg."