Angela Korela käes ei jää ükski laud ega lipp kasutamata. Kui hommikul tuleb mõte, on õhtuks asi valmis. "Ma arvan, et julgelt korra nädalas trell ikka korra käes on, midagi peab ikka kuskil kruvima," lausus ta "Ringvaates".

Ehituspisik sai Korela kätte kodu ehitades. "Olid mingid kindlad kohad, kus ma mõtlesin, et tahan ise proovida teha. Esimest korda ütlesin maal vanemate juures, et näidake mulle, kuidas saag käib, kuidas see trell siin töötab."

Esimese asjana valmistas ta koerale pesa. "Ütleme nii, et see tuli üsna kole ja ega me seda väga ei kasutanud, sest see tuli liiga suur ja imelik, aga vahet ei ole. Siis teine asi – siin nurga taga on minu isetehtud välivets. Sinna pole aasta aega keegi sisse läinud. Kui me ukse lahti tõmbame, kukub see ilmselt kokku," naeris ta.

Korela rääkis, et tema lähenemine meisterdamisele on lihtne ja praktiline. "Ma olen kasutanud sellist slogan'it, et üks kord mõõda, üks kord lõika. Mina ei viitsi teha asju, mis on rasked. Millimeetri mõõtmine on minu jaoks kõige nõmedam tegevus maailmas. Mingid asjad ei ole nii tähtsad, et neile liiga palju aega kulutada," usub ta.

Hiljuti otsustas Korela oma entusiasmi ka teiste naistega jagada ning hakkas korraldama töötube, kus igaüks saab omale ise täpselt paraja lillekasti valmis ehitada.

"Seal teeme ikkagi täpsemalt, sest ma saan aru, et paljud inimesed ei taha selliseid poole jalaga tehtud asju endale koju. Seal näen ka mina endaga rohkem vaeva, et teeme korralikumalt, mõõdame ja vaatame, lõikame täpsemalt. Minu mõte ongi, et ma ei taha öelda, et ma õpetan ehitama, ma tahan anda julgust, et proovi, mõtle ja ei ole ühtegi lolli küsimust," rääkis ta.

Töötoad on tema sõnul mõeldud eelkõige enesekindluse kasvatamiseks. "Teed ära ja endal on võimestatud äge tunne, et oh, sain hakkama. Järgmine kord ongi, et kui tahad kasvõi pildi seina panna, ei pea ootama, et mees tuleks puuriks, vaid võtad trelli kätte, puurid ära ja valmis. Seni on küll kõik vähemalt mulle öelnud, et nad on väga õnnelikud ja see on väga äge kogemus olnud."

Ehitamine aitab raskele haigusele mitte mõelda

Korela tunnistas, et tema suur ehitushuvi aitab ka mõtteid mujale viia raskest haigusest – viis aastat tagasi sai ta esimese tüübi diabeedi diagnoosi.

"See on ikka 24/7 töö. Sa pead olema kogu aeg valvel. Sul peavad kogu aeg olema asjad küljes. Sa pead selle peale mõtlema, kas mul on oma mahlad, mis mul on, kus mul on, sa pead arvestama, peolegi ei julge üksi minna, sõbranna või keegi peab ikka kaasas olema," kirjeldas ta.

Tema sõnul ei mõista paljud, kui palju haigus igapäevaelus nõuab. "Mul ongi olnud olukordi, kus ühe või teise sõbrannaga olen kuskil minireisil ja siis nad on näiteks öelnud, et ma ei teadnudki, kui raske on, kui paljude asjade peale peab mõtlema. Kui sa ikkagi selles sees ei ole, eriti kui muidu tundub, et inimene on ülitoimiv, saab kõigega hakkama, mis see siis on, aga need, kes seda kõrvalt näevad, elukaaslased, pereliikmed, ka nendele on see väga suur koormus."

Ehitus aitab Korelal tasakaalu hoida. "Sellepärast mulle meeldibki teha nii, nagu ma teen. Ma ei mõtlegi eriti. Lihtsalt võtan ja teen, sest niikuinii peab kogu aeg mõtlema, kas diabeedi või muude elu asjade peale. Ma tunnengi, et esiteks oled värskes õhus, liigud kasvõi garaaži vahet, otsid järgmist kruvi, mis on jälle kadunud, see on üleüldiselt füüsilisele hea, väljas on mõnus olla ja siis selle juures ei pea mõtlema muudele muredele, vaid lihtsalt teed, saed, kruvid, paned järjest kokku ja pärast on see saavutustunne ka," kirjeldas ta.

Naistele loodud tunked

Diabeedi ja ehituse ühendamisest sündis ka praktiline idee – Korela hakkas ise tootma tunkesid, mis võtavad arvesse tema erivajadusi. "Pumba saan kuhugi riputada, mahlad mahuvad suurtesse taskutesse, kommid ja asjad, ehitusel kruvid või pane kühvel kuhugi siia rippuma. Kõigi naiste lemmik on tampoonitasku, kuhu saab panna ka telefoni või mis iganes mahub," näitas ta.

"Naistele on üldse väga vähe tööriideid, kui ma olen tööriiete poodides käinud, siis meestele on väga suured alad ja naistele on üks ümmargune stange. Ma olen mitme naisega rääkinud, kes muidu töötavad sellisel mehisemal alal, et nad lähevad ekstra otsima roosasid tunkesid, aga ei ole olnud. Nüüd parandasingi selle probleemi ära," ütles Korela.