"Täna 15 aastat tagasi sain ma stand-up`i formaadist väga valesti aru ja oma elu esimesel showl ma põhimõtteliselt tegin tund aega nalja, sest ma ei teadnud, kuidas stand-up käib. Mait Trink mängis 25 minutit mingeid piraadilaule ja siis kutsus mind lavale, kus ma siis 45 minutit oma lugusid rääkisin, ja päris hirmus oli," meenutas Eesti kõige esimene stand-up koomik Sander Õigus.

Alguse sai kõik aga sellest, et ta lubas õllese peaga Margus Tsahknale, et esineb tema valimiskohvikus. "Ta võttis sabast kinni ja ei lasknud mind lihtsalt sealt välja. Ma ise oleksin võtnud ilmselt veel aastaid hoogu, nii et natuke nagu sundolukorras tegin oma esimese esinemise," sõnas koomik. "Sealt meie mõlema tähelend algas."

Esimese show nimi oli "Miks ma teid kõiki vihkan". "See on stand-up, mida ma olen alati ise nautinud, kurjad ja kogu maailma peal pahased vanad mehed. Proovisin oma 21-aastase mitte väga kogenud ajuga mingisuguseid hulle järeldusi teha, milline see maailm peaks olema. 45 minutit punnitasin välja ja kaks-kolm aastat hiljem sai sellest kokku seitse minutit, ülejäänud 38 minutit oli tühi õhk."

Pärast teda lisandus kohe hulk teisi tegijaid. "Karl-Alari Varma, Mikael Meema, Daniel Veinbergs, Mattias Naan alustasid aasta pärast mind, 2012. aastal," tõi koomik välja.

Õigus räägib oma showdes kõige rohkem iseendast. "Kõige lollim on, kui koomikud üritavad rääkida asjadest, millest nad midagi ei tea. See paistab kohe välja."

Lisaks Eestile tegutseb Õigus ka rahvusvaheliselt, tuli hiljuti tagasi Austraaliast. "Mina käin juba aastaid mööda komöödiafestivale. Eestis sa saad ühte nalja teha kõige rohkem 30 korda, siis on kõik seda kuulnud ja ma pean uued naljad kirjutama. Inglise keeles rääkides on korduste arv palju suurem, saan katsetada ja sättida oma nalju," nentis Õigus.

"Eesti inimestel on väga tume huumorimeel. Eestis saab väga pööraseid nalju teha. Asjad, mille pärast mulle näiteks välismaal hakatakse kaasa tundma, panevad eestlase naerma. Traumade hulk meie kõikide sees on nii suur. Näiteks lugu sellest, et mu isa oli Estonia laeva peal ja ma olin viieaastane, kui ma käisin Estonia laste leinalaagris. Rääkisin täiesti tõsiselt seda lugu teistele koomikutele ja Mikael ja Ari mõlemal rusikas suu ees naeravad, kui pööraselt koomiline kontseptsioon on üldse leinalaager. Eestis kõik naeravad ja plaksutavad selle nalja peale, aga Austraalias sa näed, kuidas selle peale tuleb inimestel pisar silma ja mulle tahetakse kaasa tunda, kuigi mina ütlen neile, et mul on kõik okei, me võime selle üle naerda."

Kaheksa aastat on Õigus olnud elukutseline koomik, kes on end naljategemisega ära elatanud. "Õnneks eestlaste huvi stand-up`i vastu on nii suur, et vähe sellest, et saab olla elukutseline, mul on ka võimalus investeerida endasse ja käiagi mööda maailma harjutamas, ilma et ma peaksin hullult muretsema, kas kuu lõpus on veel kontol raha. See on ka üks põhjus, miks eesti koomikud maailmas läbi löövad, et meil on kodubaas nii tugev ja saame pühenduda ainult oma kunstile," nentis Õigus.