"Ma arvan, et minu kontserdil käib palju eakamaid daame sellepärast, et ma hakkasin laule tegema oma emale, vanaemale ja vanavanaemadele. Võib-olla minus on tallel mingi esiemade tarkus. Nad kuulevad ja tulevad sellepärast, et mul ongi neile midagi öelda. Ma tegelikult ei ole teinud veel isegi omaealistele laule, see mõnu ootab mind veel ees," ütles artist Kaisa Ling.

Lingu sõnul meeldib talle rääkida asjadest, millest vähe räägitakse. "Mulle tundub, et on vaja. Olgugi, et ma väga hindan ka otseütlemist, eriti kui on tegemist skandaalsete teemadega, siis minu põhimõte on ikka huumor ja saja aasta tagune bluusitraditsioon, mis põhineb allegoorilisel huumoril. Kui on võimalik rääkida roppudest, koledatest ja hirmsatest asjadest ümber nurga, läbi lillede, siis see mulle meeldib ka väga," nentis Ling.

Keskkooli esimese aasta elas Ling vahetusõpilasena Kolumbias. "Elasin ühe Kolumbia pere juures, kes on siiamaani mu perekond, nii et mul on Kolumbia ema ja isa ning Kolumbia õde ja vend," rõõmustab Ling. "Mu perekond on siiani minuga ühenduses, ka pärast 20 aastat, me kohtume maailmas siin ja seal."

Lingi sõnul sai ta just Kolumbiast barokipisiku. "Kogu sealne loodus, kirjandus ja muusika on hästi palju mind ehitanud."

"Mulle vist meeldib tööd teha," selgitas Ling, mis paneb teda õitsema ja särama. "Ma armastan laval käimist. Tuleb tunnistada, et meie koormus praegusel ajal on nii suureks läinud, et suudame peaaegu sada korda aastas laval käia. Ma kavatsen nii kaua ringi karata ja nalja teha, kuni mul veel jalad all on," sõnas Ling.

Kaisa Ling Thing "Tagametsa jant"