Ülle Kaljuste: Ita Ever oli suur eneseületaja
Ülle Kaljuste rääkis "Ringvaates", et lavastuse "500 aastat sõprust" proovide käigus tuli välja naljakaid seiku, et Ita Ever igatses lapsena endale kangesti esikut. Kaljuste sõnul oli Ita suur eneseületaja ja kui talle soovitati rahulikumalt võtta, tegi Ita just vastupidi.
"Päev enne saime kokku, käisime surnuaias, Harriet võttis kristallpokaali kaasa, ostsime Ita marki konjaki, kallasime kristallklaasi ja süütasime küünlad," meenutas Ülle Kaljuste, kuidas nad Ita Everi 95. sünniaastapäeva tähistasid. "Siis tegime teatris proovi ja rääkisime temast, nii et terve päev oli Itat täis,"
Kaljuste garderoobi seinal on Ita Everi portreepilt, mis on maalitud 34-aastasest Itast. "See on minu lemmikpilt Itast, see rippus tal kodus seinal. Kui Ita oli juba kodust ära, küsisin ta käest haiglas, kas ma võin sellest pildist teha endale koopia. Ita kinkis pildi mulle," on Kaljuste sõbrannale nii tänulik. "Ita lapsed olid ka sellega nõus, nii et siin seinal ripub originaal."
Möödunud nädalal jõudis Eesti Draamateatri lavale Ita ja tema kuue sõbranna lugu, kes olid üksteise kõrval esimesest klassist saadik. "See just oligi äge, et nad olid niivõrd erinevad."
Kaljuste kanda on lavastuses Ita Everi roll. "Ma võtan seda nii, et ma ei mängi seal päris Itat, aga me oleme Itaga teatud mõttes sarnased. Meil on natuke sarnane iseloom," tõdes Kaljuste. "See on ju nii loomulik, et kui sa räägid kellestki teisest inimesest, siis sa automaatselt hakkad rääkima tema energiaga."
Kaljuste tõi välja Everi lemmiksõnad nagu tuttilus, tuttinetu, roppumoodi, priima, jääge moodsaks.
Proovide käigus tuli välja ka naljakaid seiku. Kaljuste sõnul igatses Ita endale esikut. "Lapsena ta käis sõbrannade juures, kõikidel oli kodus esik, aga temal ei olnud, tal oli uksest sisse tulles kohe kööktuba. Kuidas saab laps igatseda esikut? Lõpuks ta Mustamäel omale esiku sai," nentis Kaljuste.
Mustamäe korter oli ainuke koht, kus Ita sai ukse lukku keerata ja olla tema ise. "Oma koju ta külalisi ei kutsunud, oli üksikuid inimesi, kes seal käisid."
"Ita oli ikka paras eneseületaja. Ma ju nägin, kuidas tal jalakesed pärast etendust valutasid, aga lavastuses "Augustikuu" oli üks koht, kus ta kõrgest trepist alla tuleb ja ta tuli sellise jooksuga, et see oli täiesti legendaarne. Ta ei pidanud seal jooksma, aga talle meeldis, sest see läks publikule peale. See oli tema jõud. Temaga oli nii, et kui Itale öeldi võta rahulikumalt, siis ta tegi just risti vastupidi," meenutas Kaljuste.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Heleri All







