Vraidi kauaaegne sõber ja teekaaslane Priit Pihlap sõnas, et silvilik on see, kuidas ükskõik mis žanri ta puudutada võttis, siis see oli veenev. "Kui ta laulis Aretha Franklinit, siis ta oli justkui afromuusik, kui ta laulis šansooni, siis ta oli nagu Edith Piaf," selgitas ta.

"Silvi ei unune mitte kunagi, tal oli oma publik ja oma nišš ei saa öelda, sest ta võttis kõike südamega, oli ta siis parasjagu džässimeestega või rokkaritega," rõhutas Pihlap.

Silvi Vraidi õpilane Kaire Vilgats ütles, et tol ajal ei olnud kellelgi kuskilt võtta vokaaltehnikat. "Kõik kuidagi ise põlveotsas proovisid ja siis proovisid seda oma läbikogetut jagada ka teisega, aga Silvi ilmselt ei ole oma elus heidelnud vokaaltehnikaga, sest mulle tundub, et tal kuidagi oli anne ja töökus."

"Mulle tundus, et ta oli minu üle pigem uhke, ta küll ei öelnud, kui meil oli lõpueksam, siis ta ütles, et väga hea töö," meenutas Vilgats.

Sellele küsimusele, miks Silvi Vrait kõigest 62-aastasena meie hulgast lahkus, on Priit Pihlapi sõnul raske vastata. "Tal olid viimasel ajal rasked ajad isiklikus elus ka, ta minu poole ka pöördus ja rääkis," mainis Kaire Vilgats ja lisas, et ta ei osanud Vraiti tol ajal väga aidata. "Ma muidugi kuulasin, aga arvan, et ta otsis väga paljudelt sõpradelt abi."

"Hommik Anuga" saates kõlas ka Silvi Vraidi lugu "Selliseks ma jäin":