Kuigi paljudele on Pedaja tuttav Eesti Laulu konkursilt, siis sel aastal Pedajat konkursil ei osalenud. Ta otsustas keskenduda uuele albumile ja filmimuusikale, mida on viimastel aastatel kogunenud mitmele projektile. "Mõtlesin, et teen selle albumi valmis," rääkis ta.

Uus looming on saanud ootamatu tõuke perekondlikest lugudest. Pedaja rääkis, et tema elukaaslase vanaisa, kalur, rändas aastaid mööda maailma ning tema lood on jäänud pereringis kõlama. "Meie kuulsime neid pigem harva – jõululauas või külas olles – ja need mõjusid kuidagi väga värskelt."

Üks lugu on talle eriti meelde jäänud: jutustus loomast, kas merilõvist või pingviinist, kes elas kalatraaleril ja kellega vanaisa sõbrunes. "See on hästi tore lugu, aga samas kõlab ka ebareaalselt," naeris Pedaja.

Huvi selliste lugude vastu on tema sõnul tulnud ajaga. "Võib-olla on asi vanuses. Lapsepõlvemälestused ja -tunded on rohkem esile tulnud. Olen hakanud rohkem mõtlema oma juurtele ja sugupuule." Sama kehtib ka tema enda vanaemade räägitud lugude kohta. Üks Pedaja vanaemadest, Laine Hansar oli omal ajal krossisõitja. "Tal on siiani karikad vitriinkapis ja lood, mida ta räägib, on väga värvikad," lisas Pedaja.

Erinevalt varasemast, ei tunne Pedaja, et looming sünnib konfliktist. "Selle uue plaadiga tundsin pigem, et tahan tuua siia maailma rohkem kergust ja rõõmu," ütles ta. Muusikas tõmbabki teda üha enam helikeel, mis kannab ja loob helgust. "Mul on tunne, et see kannab rohkem."

Lisaks muusikale on Pedaja igapäevaelus olulisel kohal loodus ja fotograafia. Perega Pärnusse ja hiljem Tahkuranda kolimine on toonud ta merele lähemale. "Käisin pojaga palju jalutamas, kaamera oli alati kaasas. Alguses pildistasin lihtsalt laineid ja kajakaid, kõike, mis ette jäi. Hiljem, kui poeg oli suurem, sõitsime ringi, poeg magas taga ja mina sain drooni lennutada. Käisime looduses üsna palju ja selle viie-kuue aasta jooksul on kõvaketastele päris palju pilte kogunenud," rääkis Pedaja.

"Nüüd ma käin igal vabal võimalusel mere ääres," lisas ta. Looduses olemine on Pedaja jaoks nii puhkus kui ka omaette looming, mida teha väljaspool stuudiot. Teda köidavad nii juhuslikud kohtumised metsloomadega kui ka jäämustrid, milles võib näha kujundeid ja tähendusi.

Eriliseks peab ta öiseid hetki looduses, olgu need siis mere ääres või rabas. "Seal on oma helid. Näiteks kuuled, kuidas põder rabas liigub. See on väga äge, kuidas need hääled meie kujutlusvõime tööle panevad."

Mõnikord nõuab kõnekate hetkede tabamine kannatlikkust. Selliseid väljakutseid pakkuvad lendavad tähed. "Istusin kord kolm tundi, et pildile saada langev täht, ja iga kord, kui selja pöörasin, juhtus see minu selja taga," meenutas ta. "Aga lõpuks just see viimane pilt, mille ma tegin, oligi see, kus ma selle kätte sain."