Herem räägib, mõtleb ja tegutseb rahulikult ning enesekindlalt. Kui tunda end teiste samasuguste väärtustega inimeste keskel, ei ole see võimatu mis tahes ajal, arvab kindral.

"Raskused ise ei tee midagi. Eesmärk on tähtis ja selle saavutamine on tähtis. Kui see toimub läbi raskuste, siis on veel parem. Siis on kokkukuuluvustunne veel suurem. Kui me lihtsalt rügame tööd, näeme vaeva või talume siin kambakesti valu, siis mis see kuuluvus on. Jookseme igaüks oma nurka nii pea, kui saaks," tõdes Herem.

Eesmärgita kaobki kokkukuuluvustunne kiiresti. "Kui sellel on eesmärk ja seda ka saavutatakse, või vähemalt on lootus seda saavutada, siis see paneb inimesed koos tegutsema," lisas ta.

"Lihtne on mõelda omale eesmärke, mis ei vasta tuleviku väljakutsetele. Üks eesmärk on see, et ma lihtsalt olen ja siis on ka ju hästi. Järgmisel hetkel võib olla kaelast saati jamas. Et seda ära hoida siis tuleb taluda mingeid raskuseid ja selleks ette valmistuda. Ma arvan, et väga lihtne on olla ilma õige eesmärgita. Väga lihtne on lihtsalt jaurata, mitte läbi mõelda, mida tulevik võib tuua. Raskused tulevad nii kui nii, varem või hiljem," nentis Herem.

Lihtsalt olemine on kindrali sõnul meie moodi. "Me oleme ikkagi nii heal elu järjel, et kui on võimalus jalg sirgu lasta, siis me seda ka teeme," sõnas ta, tõdedes sealjuures, et sarnaselt lindude ja loomadega tegelevad ka inimesed koormiskäitumisega, näiteks aerutavad üle ookeanite, kuigi selleks otsest vajadust pole.

"Kui neil on piisavalt hea elu, siis vares võtab mänguauto ratta ja hakkab katuselt liugu laskma, sest see tähendab, et tal on hea elu. Või pääsukesed, kes narrivad kassi. See tähendab, et nad on heas vormis, neil pole vaja aega toidukogumise peale kulutada, võivad siis, meie mõistes, joosta maratoni või ronida mägedesse."

Ka looduses näeb Heremi sõnul ainult iseendale mõtlemist. "Eesti teadlased uurisid metsvintide käitumist. Seal ka umbes 20 protsenti metsvinte ei tulnud oma pesast välja ründama topiskakku, kui ülejäänud tulid. See lõppes sellega, et kui topiskakk pandi selle pesa juurde, kes välja ei tulnud, siis ei läinud keegi talle ka appi," märkis Herem.

Selle eest ei kaitse ka sõdurite antud vanne. "Osalt on vanne seotud juriidikaga, et sa oled selle vande andnud ja edasi nõuavad sinult midagi seadused. Teisest küljest on see sümboolne, aga lõppkokkuvõttes võivad mõned inimesed, kes on andnud vande, minema joosta, ja teised, kes ei ole vannet andnud, lähevad raginal edasi. Ukrainas seda näeme," nentis ta.

Heremi sõnul ei peaks Eesti inimeste armastust oma riigi vastu hindama selle järgi, mida nad ütlevad võimul olevate meeste ja naiste kohta. "On palju tähtsamaid asju. Kasvõi see, kui palju inimesed vaatavad paraadi, laulupidu, kui palju lähevad inimesed kuskil külas vabast tahtest talgutele. Ma tean inimesi, ja kuulun nende hulka, kes korraldavad vabast tahtest mingit terviserada. Ükskõik, kas vald on sinna peale teenuse ostnud või mitte. Me ikka läheme teeme. Ja oleme kõik erinevatest eluvaldkondadest."

"Kaitseliit on ju lihtsalt organiseeritud seaduslik talguvorm. Hästi pikaajaline ja väga suur. Need on ju talgud, kus inimesed käivad oma vabast tahtest koos, teevad oma asja ära, mis täna on küll peamiselt harjutamine. Ühelt hetkel minnakse ka talgute korras sõtta," lisas ta.

Heremi sõnul päris kõiki eestlasi ühe sihi taha tuua ei saa. "Päris kõiki ei saa kaasata. Midagi pole teha. Päris kõigi jaoks ei ole need väärtused ka väärtused, mis on seda umbes 80 protsendi jaoks. See identiteet sellest kujunebki ning ega sealt arvatavasti üle 80 protsendi inimesi midagi ei saa."