"Nii kui inimene siseneb kauplusesse, peab ta unustama ümbritseva maailma ja hakkama ostlema. Kogu ostukeskkond tegelikult töötab selle peal, et inimesel oleks võimalikult mugav võimalikult kiiresti ja palju asju, just neid asju, mida kauplus tahab talle müüa, ära osta," selgitas Soone ETV2 saates "Heureka".

Poe ülesehitus on planeeritud nii, et ostjad läbiksid võimalikult pika teekonna. Eesmärgiks see, et tarbija näeks võimalikult palju tooteid ja neid ostaks. See on ka üks põhjustest, miks kõige elementaarsem kaup nagu leib ja piim paigutatakse poe tagumisse ossa.

Teadlikult mängitakse ka ostja ruumitajuga. "Tekitatakse kaubaillusioon. Kaupa peab olema palju, seetõttu inimene ostab palju. Külluseillusiooni jaoks on paigutatud peeglid," selgitas Soone juurviljaleti ääres seistes.

Inimese meeltega mängitakse nii poekäru suuruse kui ka saiakeste lõhnaga. "Nende lõhnade abil, mis pagariletist kostuvad, ergastatakse inimeste seedetegevust. Tal tekib tühja kõhu tunne ja kipub kõike ostma," ütles Soone.

Kui hästi kaupluse paigutamise loogika toimib? Seda aitasid selgitada kogenud poodlejad Kertu ja Ragne.