Kriisi ajal aitab hädast välja elutuppa paigaldatav kuivkäimla
Peipsiääre valda elama kolinud aednik Piret Pihtjõe tutvustas "Maahommikus" oma veeta käimlaid, millest üks saab kasutust elumaja kööginurgas. Omamoodi lahendusest pole kasu ainult siis, kui vesi ja elekter ära kaovad. Samavõrd oluline on Pireti sõnul inimjäätmete väärindamine.
Piret, kes on kodutallu nii mõnegi inimese jaoks ootamatuid tualettlahendusi paigaldanud, ei lükka ümber väidet, et teda võib maatingimustes pidada pissimise ja kakamise eksperdiks. Võimalusi, kuidas selles vallas oma elu mugavaks teha, on tal välja pakkuda mitmeid.
Näiteks leiab elumaja hoovi pealt taevasinise kuivla. "Kui ei ole haisu ega tilgu midagi maasse, siis on tema nimi kuivla," rääkis Piret, kelle hoovikäimla on lahendatud nii, et maasse inimese väljutatust midagi ei jõua.
"Selle võiks kokku koguda. Pissi ka, ja ikkagi ära kompostida, sest see on puhas väetis. Kui me selle hea kraami maasse laseme, siis maas muutub ta halvaks kraamiks. Läheb vesikonda ja teatavasti lämmastik ning fosfor kasvatavad meie järvesid kinni. Uriiniga levivad ka ravimijäägid maasse ja vesikonda," leiab Piret.

Innovaatiline ei ole Pireti kuivla aga ainult tehnoloogilises plaanis, vaid ka ruumilise lahenduse poolest. Nimelt on kuivla kahekohaline. Puidust pingi ühes ääres on naiste-, teises meestekuivla, selgitab Piret ning kinnitab, et kuivlas istutaksegi mehega koos. "Muidu võib ju tekkida järjekord," naeris Piret. Meestekuivla avaus on ka suurem.
Kuivlaskäigule ei pane punkti mitte vee peale tõmbamine, vaid kapatäis saepuru. "Külalistega ongi see probleem, et pissi peale nad ei pane saepuru, aga tegelikult peaks," tõdes Piret kuivlas, mis on täiesti lõhnatu ka "Maahommiku" saatejuhi Kerli Dello sõnul.
Võhikutele pakub äratundmisrõõmu tualettpaber, mida võib kasutada ka pinnase- ja vesikondadesõbralikus käimlas. Sealjuures ei välista kuivlaskäik leiutaja sõnul ka bidee või käsiduši kasutamist.

Millekski muuks peale pesemise Piret aga vett oma käimlate ligi lasta ei taha. Kuigi elumajas on vesi sees olemas, siis veega vetsu sealt ei leia. Küll aga leiab köögi nurgast ahju kõrvalt umbes pool meetrit kõrge musta plastikust segukasti, mida katab korralikult viimistletud puidust ristkülik. Puitplaadi keskelt on välja lõigatud ovaalne tükk, selle külge käepide pandud ning tubane prilllaud ja potikaas ongi valmis.
"Meil on valik, kas me käime õuekempsus, viime selle kasti hoopis maja teise otsa, teeme endale sinna eraldi kempsuruumi, või siis, kuna me talvel poolt maja ei küta, avastasime selle lihtsa lahenduse," rääkis Piret kööginurga-kuivlast.
Intervjuu eel sai saatejuht Dello mõneks päevaks ühe toakuivla ka enda kätte, et uutmoodi lähenemisega tutvust teha. "Ma pean üles tunnistama, et ma ei teinud sinna midagi, sest mu psühholoogia tõrkus. Ma viisin selle enda korterisse, panin elutuppa, istusin peal ja ei tule," tõdes Dello.

Tutvumiskomplektiga oli kaasas ka tühi ja pealt lahti tehtud kaheliitrine piimapakk, kuhu oleks pidanud minema uriin. "Ma tegin asja lihtsamaks. Tegelikult saab sellest ka separaatori teha, et uriin kanistrisse lasta. Aga ma tegin sulle elu lihtsamaks, et sa saaksid selle kohe ära valada," selgitas Piret. Tõsisemate hädade ootuses lebab kasti põhjas saepurukuhi.
"Paned saepuru peale ja ei ole mingit haisu," kinnitas Piret, kes lisab vahel saepuru kihtide vahele ka jahtunud tuhka. Teise variandina võib Pireti sõnul kasutada ka turvast. Turvast peaks Piret aga ostma, siis ongi kasutusse läinud saepuru. Saepuru efektiivsust aroomipeletajana kinnitab ka saatejuht.
Sellega toakuivlate maailm aga ei piirne. Toas ootab kasutamist ka kolme istmega mudel. "See tekkis meil puhtast vajadusest, et ema ja laps saaksid koos kempsus käia. Ja tegelikult ka sellest, et last harjutada," rääkis Piret, kelle hinnangul hakkavad kas maale kolinud või omale maale suveelamise muretsenud inimesed tihtipeale maal linnatingimusi looma.

"Nii kaua, kuni endal on WC-d ja äravoolud loodud, siis on rahu majas. Aga tegelikult võib kohe homme alustada lihtsa lahendusega," toonitas Piret. Oma jutu kinnitamiseks tõi ta teisest toast välja papist banaanikasti ning tühja värviämbri.
"Me tulime selle lahenduse peale niimoodi, et mina viisin kogemata separeeriva poti koos sisuga koju maale ära. Oleksin võinud ainult ämbri kaasa võtta. Abikaasa Vello vaeseke jäi ilma potita, sest me tegime remonti seal. Aga olemas oli värviämber. Siia läks samamoodi saepuru sisse, peale pappkast, mis on kenasti prilllauaks, ja ajadki asja ära," selgitas Piret.

Kuid ka see pole veel kõik, sest tubaseid kuivlaid võib Pireti ja Vello kodust leida mujaltki. Näiteks seisab ühes magamistubadest väikese diivani kõrval puidust kuubik, mille asjatundmatu pilk kiirelt öökapiks tembeldaks. Aga ka "öökapilt" käib kaas pealt ära ning avaneb samamoodi paksu ja vedelat eraldav tualett.
"Kui selline ongi sul linnakorteris elutoas, siis praegusel juhul, kui elektrit on ja kõik töötab, saab uriini lihtsalt WC-potti valada. Kakat koos saepuruga sinna panna ei saa," tõdes Piret.

Maal jõuab see kõik aga hoovipealsesse kompostihunnikusse ning saab mullaks. "Minu soov ongi, et seda oleks võimalikult lihtne tühjendada. Et seda oleks kerge välja tuua, nagu on köögijäätmeid. Et ei oleks mingeid ebamugavusi ja -meeldivusi. Kompostihunnikusse jõudnud kastitäie katan ma igakord ära metsa alt korjatud kõduga," selgitas Piret, kelle sõnul tuleks inimjäätmeid kindlasti väärindada.
"Eriti uriini. Väga lihtsalt suunatakse uriin maasse. See on meil tegelikult Eestis natukene probleem. Pigem peaks selle ära kompostima," märkis ta.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Maahommik", saatejuht Kerli Dello







