2002. aastal salvestatud laulu "Nagu rokkstaar" video on esimene avalik ülesastumine neljast noorest tüdrukust koosneval bändil. Loo autor on Sven Lõhmus, kes pani kokku kahest pinginaabrite duost koosluse, mille nimeks Vanilla Ninja. Bändiliikmeteks Tallinna 21. koolis õppivad Piret Järvis ja Katrin Siska ning Tallinna Saksa gümnaasiumist Lenna Kuurmaa ja Maarja Kivi. 

"Mul oli sel ajal ühe sõbra juures garaažistuudio, mis asus Mõigus. See oli väike garaažiboks, kus me olime oma tehnika üles seadnud. Minu PC ja Roland X 50 süntekas, helikaart oli minu meelest vana hea Soundclub, millega kõik mängurid sel ajal tööd tegid. Nii me alustasime," meenutas Lõhmus.

"Me tahtsime kogu aeg teha sellist natuke nagu nagu popbändi, samas nagu poprokkbändi. Ehk siis ikkagi kogu aeg oli see mõte, et võiks mitte olla nagu Spice Girls, vaid pigem nagu veits karmimad," rääkis Lenna Kuurmaa.

Esimene singel põrub toonases muusika-hittsaates "7 Vaprat", aga garaažis salvestamist jätkavate Ninjade läbimurre tuleb 2003. aastal, kui Eesti Eurolaulul osaleb "Club Kung Fu".

"Ma leidsin mingi hiina popi üles ja hakkasin hiina mussi kuulama. Selle tõttu hakkas kuidagi see mingisugune Hiina või Jaapani vaibiga asi klikkima. Läksin stuudiosse, tegin täiesti from scratch (nullist - toim.) demo mingi kümne minutiga ära ja lihtsalt kruttisin kiirust juurde. Lõpuks läks see selliseks punkrokiks, mis on äge. Mulle meeldib, et see lugu säilis algusest lõpuni autentsena," avas Lõhmus, kuidas Ninjade esimene hitt sündis.

Kuigi rahva peas kummitab "Club Kung Fu", siis Eurovisioonile mineja otsustab rahvusvaheline žürii, kes annab Ninjadele laastava hinnangu ja nad jäävad eurolaulul viimaseks. Eestit sõidab esindama Claire's Birthday, mida saadab Ninja-fännide pahameeletorm.  

Tüdrukutebänd tõuseb Eestis superstaari staatusesse. Ninjad kasutavad hetke ära ja salvestavad omanimelise debüütalbumi ja annavad lugematul arvul kontserte. Nende "Club Kung Fu" tantsu ja sõnu teavad kõik noored ning fännide seas käib tung, millist Eestis varem nähtud ei ole. 

"Meile tekkis väga palju fänne. Ma julgen öelda, et ikkagi väga palju oli neid väikseid tüdrukuid, kes käisid meie pildiga juuksuris ja tahtsid samasuguseid soenguid. Ilmselt hakkas ka see meie stiil suure hooga levima," kirjeldas Piret Järvis-Milder.

Osalemine saates "The Dome" lennutas tippu

Paralleelselt samal ajal reisib maailma muusikamessidel Top Ten plaadifirma osanik ja produtsent Renee Meriste, kes Eesti artistide agentuuri esindajana proovib siinset muusikat laia ilma viia. Just temal tekib esimene kontakt Ninja de teemal Saksa muusikaprodutsent David Brandesega.

"Me olime ta plaate Eestis müünud ja siis ma rääkisin Davidile, et kuule, võiks teha, on niisugune bänd. Ma olin talle enne ka saatnud, aga ei olnud vedu saanud," sõnas Meriste.

Seejärel kutsus Brandes Meriste nädalaks enda juurde. "Läksin temaga kaasa, nädal aega arutasime ja ta mängis stuudios oma ideid. Selle lõpus mängis ta mulle kitarril "Tough Enough'i"."

Eestisse tagasi jõudes võtsid nad bändiga ühendust. "Kutsusime tüdrukud meile kontorisse, mõtlesime, et on avanenud selline võimalus ja nüüd on kiire, kas teeme või ei tee. Aega otsustada on kuskil 24 tundi," meenutas Meriste.

Kõigile üllatuseks lõpetab bänd koostöö Sven Lõhmusega, Eestis hoitakse eetrivaikust, esinemistest ja intervjuudest keeldutakse ning tüdrukud kolivad osaliselt Saksamaale, kus Ninjad õpivad lisaks laulmisele ka iga päev tunde kitarri.

"Saksamaal pidime ju taaskord nullist alustama. Üle 20 aastat tagasi oli Eesti ikkagi väga konkreetselt Ida-Euroopa ja Ida-Euroopast ei olnud tol hetkel ükski teine artist seal turul läbi löönud. Me olime natuke niisugused ufod või tulnukad," nentis Järvis-Milder.

Duo Brandes-Meriste töötab lugematuid tunde tüdrukute promomiseks ja esimese laulu reklaamiks investeeritakse 160 000 eurot. Et jalg ukse vahele saada, tahetakse murda maailmakuulsasse telesaatesse "The Dome".

"Käisime hommikust õhtuni iga telemaja ja telekanali uksest sisse välja, igas linnas, erinevate inimestega. David Saksa muusikatööstuse inimesena teadis, kes need inimesed on, kes kuskil nii-öelda otsuseid teevad, kes laua taga on. Käisime, kutsusime neid õhtuti sööma, öösiti sööma, hommikuti sööma, rääkis, tegime ja siis ühel päeval juhtuski – ma arvan, et kolm nädalat enne –, et okei, te saate "Dome'i"," kirjeldas Meriste.

Järvis-Milder tõdes, et "The Dome'is" osalemine on üks eredamaid hetki, mida ta mäletab.

""Dome" oligi ikkagi väga suur asi, mina olin lapsena ka seda kogu aeg jälginud. Ma teadsin, et see on suur äge asi, mis toimub iga kuu sellises Unibet Arena suguses hallis, erinevates Saksamaa linnades, aga ka Austrias ja Šveitsis. Sul on 20 000 inimest publikus," rääkis ta.

"Mul on see hetk väga hästi meeles, kuidas lõpuloo ajal, kui kõik artistid pidid lavale kokku kogunema ja ühist laulu laulma, siis me Lennaga seisime seal käest kinni ja pisarad voolasid, et okei, see päriselt juhtub, kuigi see tundub väga kõik ebarealistlik," kirjeldas ta toonaseid emotsioone.

Muusikakriitik Siim Nestor tõi välja, et kuigi tänapäeval võib see tavalisena tunduda, oli tegemist erakordse saavutusega.

"Niisugune aken sai sisse raiutud, üks Eesti bänd oli nii kaugel. Seal ümber ja pärast on meie artistidel veel igasuguseid seiklusi maailmas olnud, aga sellise suure kõrgele lennanud õhupalli peale keegi ei jõudnud," märkis Nestor.

Bändi fännidele toodetakse kõiksugu meeneid ja ühes esimese läbimurdega jätkub suur meediatähelepanu nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt – lõputud sõidud Saksamaal, kus lisaks kontsertidele tehakse lihtsalt bändi reklaami- ja fännikohtumisi. Alguses on asi rikkusest ja glamuurist väga kaugel. 

"Need olidki sellised autosõidud, et me istusime kolmekesi tüdrukutega taga, üks istus siis ees ja David roolis. Meil olid veel kitarrid põlvede peal. Lihtsalt olime autos kaheksa tundi kohvrite ja enda asjade all," sõnas Kuurmaa.

"Eks ta oli väsitav, aga samal ajal oli see kõik nii põnev ja nii äge. Need emotsioonid kaalusid selle ebamugavustunde üle," lisas Järvis-Milder.

Keerulised suhted panid bändi tegevusele aastateks punkti

2004. aastal annavad Ninjad esimese Eesti bändina lauluväljakul kontserdi nii-öelda õigetpidi lavaga ehk suunaga Lasnamäe poole.

Kontserdi järel saab avalikkus teada pommuudise, et bändi solist ja kaanetüdruk Maarja Kivi lööb Ninjadest lahku ja ühes lapseootel lauljaga läheb ära tema tulevane abikaasa Renee Meriste.

"Maarjal olid teised mõtted muusikast, et mida ta tahab teha. Minu nii-öelda töö oli ka tehtud või minu unistus oli täide viidud ja David oli valmis, tahtis ka üle võtta," sõnas Meriste.

"See oli meie jaoks korraks päris hirmutav moment," tunnistas Kuurmaa. "Ma mäletan isegi täpset hetke, kui see teatavaks tehti. Me olime minu meelest korraks ikkagi täitsa šokis ja mõtlesime, mis nüüd üldse edasi saab, ongi kõik läbi või kuidas võiks edasi minna."

Kui esialgu spekuleeritakse avalikkuses, kuidas bänd üldse jätkab, siis varsti leiavad Ninjad Maarja asemele Viljandist pärit Triinu Kivilaane. Uusi singleid ja albumeid välja andev kooslus jätkab laineharjal – Saksa televisioonis mängitakse nende lugusid hommikust õhtuni, nad on pidevad külalised stuudiotes ning paljudele üllatuseks kutsub Šveits nad 2005. aastal riiki esindama Eurovisioonile. 

"See oli Davidi orgunn, et me saime ilma konkursita Šveitsi esindajateks. Me ei pidanud kuskil tasavägises finaaliheitluses olema, vaid me saime otse võimaluse minna," avas Järvis-Milder. "Sel hetkel vähemalt mina isiklikult ei osanud seda võimalust nii suurelt hinnata. See tundus, et oh, väga lahe, me lähme ja teeme, aga mina olin tol ajal isegi natuke vastu, et kas meil on ikka vaja sinna keset palagani minna."

Kuigi Šveitsis saavad nad ka kriitikat, leevendab olukorda, et Ninjad toovad Eurovisioonilt ära kaheksanda koha.

Õige pea kuhjuvad bändi kohale mustad pilved, sest äsja liitunud Triinu Kivilaan lahkub ja keskendub soolokarjäärile ning veel suurem šokk on, et eduka bändi teed lähevad lahku produtsent David Brandesega. 

"Me olime üsna tipu lähedal, Saksamaa edetabelites ka täitsa tipus. Me oleks pidanud nagu täiega jätkama ja kuuma andma, aga siis juhtuski meist olenemata selline huvitav pööre. Ma arvan, et meil tekkis mingi hetk Davidiga tunne, et me ei saa seda väljendada, mida me tahaksime ja temaga läks keeruliseks. Me tundsime, et me peame sealt alt vabanema," tõdes Kuurmaa.

Lenny Kravitzi, Black Eyed Peasi, Pinki ja paljude teistega lava jaganud bänd annab uue plaadifirma alt välja albumi, millele järgneb Brandesega pikk ja kurnav kohtuvaidlus nime õiguste üle. 

"David kaebas EMI kohtusse minu arust sellepärast, et ta väitis, et me ei oleks tohtinud teha uut lepingut. Tema arvates oli meil temaga veel kehtiv leping. Mis siis tõmbaski piduri peale sellele, et me ei saanud ka oma neljandat albumit lõpuni realiseerida," märkis Järvis-Milder.

"See pani tegelikult meile punkti," nentis Kuurmaa. "Me ikkagi suundusime täitsa teadmata ajaks tagasi Eestisse. Natuke siin tegime ka nipet-näpet mingeid esinemisi, aga see kõik ikkagi vaibus loomulikku teed pidi."

"Igaüks leidiski Eestist omale uued tegevused peale ja nii ta läks. Konkreetselt sellist asja, et okei, nüüd istume maha, teeme koosoleku ja otsustame, et me nüüd lõpetame, ei olnudki," lisas Järvis-Milder.

Tüdrukutest jäätise pealt sai jälle bänd

Järgnevatel aastatel keskendub Lenna Kuurmaa soolokarjäärile, Piret Järvisest saab "Pealtnägija" ajakirjanik ja Katrin Siska teeb gastrolli isegi poliitikas ning kolib lõpuks välismaale. 

Kuigi vahepeal esinetakse paaril korral, saab kultusbändist terve põlvkonna noorte jaoks lihtsalt nimi jäätisepaberil. 

"Tõesti on neid lapsi, kes teavad, et me oleme need tüdrukud sealt jäätise pealt," lausus Kuurmaa. "Nüüd on jälle lahe, et tekib see kontekst sinna taha, et tegelikult see on ikkagi bänd."

2020. aasta lõpus kuulutavad neli Ninja t, et teevad comeback'i ja jahivad läbimurret ka Saksamaal. Lootus on seda suurem, et sõjakirves on maha maetud ja asutakse uuesti koostööd tegema David Brandesega. 2021. aastal annavad nad välja albumi, millega jõutakse isegi Saksamaal muusikaedetabelitesse, aga tasapisi saab selgeks, et 2000-ndate edu korrata pole võimalik.  

"See fail'is jah. Meil oli täitsa teistsugune ettekujutus selle plaadi väljaandmise, promomise, sotsiaalmeedia olulisusest kui sellisest. Meil olid väga erinevad arusaamisele Davidiga, aga kuna see oli tema raha, tema otsustas, siis ta tegi nii, aga see kukkus läbi," tõdes Kuurmaa.

Bändi edasi tegutsemise teeb veel keerulisemaks, et Katrin Sisask ja Triinu Kivilaan elavad välismaal. Nii teatavadki Lenna Kuurmaa ja Piret Järvis-Milder 2022. aasta ühispöördumises, et nende asemel liitub bändiga Triinu noorem õde Kerli Kivilaan, kes on Vanilla Ninja ja õe edu 2000-ndatel kõrvalt näinud. 

"Ma ikka alati meenutan seda, et iga kord, kui ta Viljandisse koju tuli ja kui me kuskil tänavatel käisime, siis kõik vaatasid. Kui ta kooli külla tuli, sest tal jäi tegelikult kool pooleli, olid tal suured autogrammitunnid ja kõik lapsed olid nii elevil. See oli väga-väga omapärane kogemus," kirjeldas Kerli Kivilaan.

Ninjad löövad taas käed Sven Lõhmusega ja tänavu osaletakse Eesti Laulul, kus nad ajaloo kõige tasavägisemas finaal võidavad. 

"See oli kõigi jaoks õige ajastus. Tekkis selline hetk, kus keegi ei ole rase, kellelgi ei ole beebit. Tundus mõistlik hetk, et lähme. Tüdrukutebändi puhul on üks fenomen, millega tuleb arvestada, et naised peavad kuidagi oma karjääri sisse ka pere loomise mahutama," märkis Kivilaan.

"Sellistel vanadel artistidel, kes on kunagi tugevad olnud ja laiali läinud, on väga suur tõenäosus, et su kuulajaskond või need inimesed, kelle lemmik sa oled, on seal 20 aastat hiljem, kui sa uuesti kokku tuled, palju-palju suurem, kui ta oli siis, kui sa laiali läksid, sellepärast et su muusika on edasi elanud," tõi Nestor välja.

Võidujärgsel hommikul tabab Tšiilisse lauluvõistlusele sõitvaid Ninja sid üllatus, et sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses on tekkinud pahameeletorm – kritiseeritakse lauluvalikust kuni artistide elustaatuseni. Eurovisiooni ennustustabelites langevad nad viimaste sekka. 

"Minu jaoks oli see natukene üllatav, et järgmisel hommikul, kui ma ärkasin üles ja hakkasin uudiseid lugema, siis ma ei saanud aru, et oota, me võitsime, aga samal ajal on selline tunne, nagu midagi oleks valesti läinud: kas me ei oleks pidanud võitma või miks on kommentaarid nii kurjad," tõdes Kivilaan.

"Väga õudne," nõustus Kuurmaa. "Me hakkasime hiljem ikkagi jälgima, et see on vist kõikide Eesti Laulu võitjatega juhtunud, nii et see vist on paratamatu."

"Osad inimesed nägid, et miks ikkagi lähevad Eestit esindama naised, kellel on lapsed ja kes ei ole 20-aastased. Sellise asja peale on mul küll tunne, et aga ometigi need naised lastega, kellest kaks on 40-aastased, suutsid kuidagi selle aegade kõige konkurentsitihedama Eesti Laulu finaali ära võita. Järelikult siis vanus ja lapsed ei ole takistus, vaid järelikult just see ongi supervõime," ütles Järvis-Milder.

Korra Eurovisioonil osalenud trio jaoks algas ettevalmistus, mis tähendab nii uue lavašõu mõtlemist, muusikavideot ja lõputut eneseturundamist sotsiaalmeedias. Erinevalt 2005. aastast, kus organiseerimine oli teiste teha, on nüüd kõik otsused kolme Ninja õlul, sealhulgas raha hankimine. 

"Me peame vastu ka andma. Selles mõttes päris nii ei ole, et keegi tuleb lahkelt ulatab viiekohalise summa. Aga see tähendab jälle meile ekstra tööd," rõhutas Kivilaan.

"Praegu oleme kõik saba, sarvede, karvade ja kõigega kättpidi ise küljes, et Eurovisioonile minna: kõik see, milline see šõu hakkab olema, kuidas see hakkab kõlama jne. See on meie enda teha ja see kõik on suur töö," ütles Järvis-Milder.

Veerandsajandit Eesti muusikamaailmas tegutsenud bänd tuunib laulu, annab välja uue video ja lubab jätkata muusika tegemist. 

"Meie bändi puhul on kindlasti hästi oluline roll olnud sõprusel. Me ei ole lihtsalt kolleegid, vaid me oleme sõbrannad, kellel ongi väga tore koos aega veeta," avas Järvis-Milder, mis on Vanilla Ninja edu võti kõik need aastad olnud.