Seekordne soovitus puudutab sõna "kõne" käänamist. Võtame näiteks lause "Kuulasin presidendi kõnet." Selles lauses on sõna "kõne" osastavas käändes: "kõnet". Kuigi suulises tekstis käänatakse seda tihti kui kõne : kõne : kõne (nimetav, omastav, osastav), tuleb meeles pidada, et osastav vorm on ikkagi "kõnet".

Sõna "kõne" käändub käändsõna tüübi number 16 järgi. Käändsõna tüüp on nagu näidissõna, mille järgi saab käänata sama loogika alusel ka kõiki teisi samasse tüüpi kuuluvaid sõnu.

Näiteks kuuluvad samasse käändkonda ka sõnad "pere" ja "mure". Seega mitte "armastan oma pere", vaid "armastan oma peret" ja mitte "töö tekitab mure", vaid "töö tekitab muret".

Pikaajaline trend kipub olema, et keeles sõnad lühenevad. Nii pole ka imestada, et viimane t-täht kipub osastavast käändest kaduma. Küll aga ei ole see kirjakeelest veel kuskile kadunud. Kahtluse korral tasub alati üles otsida käändkonna tüüp ja näidissõna; need leiab õigekeelsussõnaraamatust või Sõnaveebist.