Ajalugu näitab, et pea igal e-etteütlusel on vähemalt üks otsekõne lause või ühe teose pealkiri. Mõlemal juhul tuleb kasutada jutumärke.

Jutumärkidel on eri keeltes erinev kuju. Sõdadevahelises Eestis kasutati peamiselt saksapäraseid jutumärke. Samas nõukogude ajal kasutati rohkem prantsuse ja vene keeles levinud noolekujulisi märke, seda teeb praegu näiteks ka Postimees. Pärast taasiseseisvumist ja seoses arvutite laiema levikuga muutusid populaarsemaks sirgjutumärgid.

Oluline on aga teada, et eesti keeles pole ühte õiget vormi, mis kujuga jutumärgid olema peaks.

Küll aga on oluline stiililine ühtsus. See tähendab, et ühes lauses, tekstis ja isegi ühe asutuse puhul tuleks kasutada läbivalt alati sama kujuga jutumärke. Täpselt nagu Postimees kasutab noolekujulisi jutumärke. Alati igal pool ühtemoodi.

Ühtlasi on hea teada, et e-etteütluse keskkond pole jutumärkide kuju osas tundlik ja seega võib ise vabalt valida, milliseid jutumärke kasutada.