Vikerraadio e-etteütlus tõi inimesed kaasa tegema koolides, sõpruskondades, kollektiivides ja kodudes Eestis ning kaugemal. Tagasisidet on etteütlusele tulnud nii Saksamaalt, Brasiiliast kui ka Ameerika Ühendriikidest. 13. märtsi hommikul kell 10.25 alanud e-etteütlusele esitati 8451 teksti. Veatuid tekste oli tänavu 71, ühe veaga tekste üle 200. Noorimad osalejad olid 9-aastased, vanim 91-aastane.

E-etteütluse võistluskategooriates kirjutasid kõige kiiremini ja korrektsemalt Auli Veske (üldvõitja, täiskasvanute kategooria), Otto Arro Tallinna Reaalkoolist (õpilaste kategooria), Nikolai Kuznetzov (muu emakeelega kategooria) ja Maria Lume (välismaal elavate eestlaste kategooria). Parim nutiseadmega kirjutaja on juba viiendat aastat järjest Margit Kerov, kes võitis sel aastal ka filoloogide kategooria.

Kui raadioeetris luges e-etteütluse ette Vikerraadio toimetaja Kaja Kärner, siis üheksandat korda pakuti osalemisvõimalust ka vaegkuuljatele, kellele mõeldes sai teksti lugeda ERR-i uudistetoimetaja Veronika Uibo huultelt ERR.ee portaalis. Vaegkuuljate kategooria võitis Jüri Tõnisson.

Vikerraadio e-etteütlus on saanud heaks emakeelepäeva traditsiooniks paljudes koolides üle Eesti. Kõige rohkearvulisemalt osaleti taas Tartu Jaan Poska gümnaasiumist (358 osalejat), üle kahesaja osalejaga olid esindanud Nõo Reaalgümnaasium ja Narva Gümnaasium, rohkem kui saja osalejaga olid Viimsi Gümnaasium, Pirita Majandusgümnaasium, EBS Gümnaasium ja Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium.

Kõige rohkem tehti seekordses e-etteütluses vigu väljendis kesk kapitalistlikku. Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik selgitab: "Sõna kesk tähenduses keset kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. Liidet lik sisaldavate sõnade kapitalistlik ja pärimuslik (see sõna on neljandas lauses) osastav kääne on kahe k-ga kapitalistlikku ja pärimuslikku". Palju eksiti ka filosoof Nietzsche nime kirjutamisel ning sõnaga söandamata, kus kirjutati söendamata.

E-etteütluse meeskonna liige, Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee toob positiivsena esile nimetuse aasta loom kirjutamist, millega eksiti harvem kui korraldajad arvasid: "Kartsime, et kirjutatakse suure algustähega, kuid pigem kirjutati sõna hoopis kokku."

E-etteütluse teksti koos keelenüanssidega avavad ja võitjad kuulutavad kell 14.05 Vikerraadios välja EKI vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, e-etteütluse meeskonna liikmed Merilin Aruvee, Joosep Susi ja e-etteütluse projektijuht Laura Raudnagel, saadet juhib Kaja Kärner.

Korrektse teksti koos paralleelvariantidega ning levinud eksimusi koos selgitustega näeb etteütluse tulemuste leheküljel. Samal aadressil saab näha ka oma e-etteütlust ning tellida see e-posti aadressile.
 
2026. aasta e-etteütluse korrektne kirjapilt
 
"Isegi minu kui aasta looma jaoks on säherdune maastikuvaade liigmodernne," üürgas stereotüüpne siil, kui oli kesk kapitalistlikku masinavärki oma tintmusta nospli leetmulla seest välja torganud.

"Hei, lageraiujad, kas te Nietzschet olete lugenud?" päris okkaline olevus pretensioonikalt, ent söandamata vasturepliiki ära oodata põgenes isetahtsi e-etteütluse apokalüptilisest stseenist, kus kõik haavadki horisontaalselt värisevad.

Ränkraskelt rännuteelt naasnud suitsu- ja piirpääsuke kiibitsesid pilvepiiril, põline rekajuht kuulas Fred Jüssi linnulauluplaati, korpas palgega kassivolask popsutas kännu otsas piipu, ere kodumaapäike silmi pimestamas.

Poststalinistlikust traumast võitu saanud üldinimlik harvester jäi pimedaks nagu Oidipus ja hakkas otsima oma pärimuslikku algupära.

Paralleelvõimalused

liigmodernne, / liigmodernne!
päris okkaline olevus pretensioonikalt, ent söandamata vasturepliiki ära oodata põgenes / päris okkaline olevus pretensioonikalt, ent söandamata vasturepliiki ära oodata, põgenes / päris okkaline olevus pretensioonikalt, ent, söandamata vasturepliiki ära oodata, põgenes
pilvepiiril / pilve piiril
rekajuht / rekkajuht
linnulauluplaati / linnulaulu plaati
pilvepiiril, põline rekajuht kuulas Fred Jüssi linnulauluplaati, / pilvepiiril; põline rekajuht kuulas Fred Jüssi linnulauluplaati;
kodumaapäike / kodumaa päike
 
Tänavuse e-etteütluse sisumeeskonnas olid:

Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi;
Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll;
Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik;
Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees, Tartu Ülikooli keelenõunik Helika Mäekivi;
Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee;
Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik Helin Kask;
Türi Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Triin toome;
Eesti Rahvusringhäälingu keeletoimetaja-nõustaja Ester Põldma.

E-etteütlust korraldab Vikerraadio koos Eesti Keele Instituudi ning haridus- ja teadusministeeriumiga.