"Imelik maitse oli veel juures ja haises. Proovid tehti ära ja tuligi välja, et see on mingisugune nafta ja põhjavee segu," rääkis Saartesoo talu peremees Kalju ETV saates "Osoon".

Eesti keskkonnauuringute keskuse kütuselabori juhataja Artur Gornischeff rääkis, et Anija lähedal on varemgi olnud probleeme sellega, et nõukogudeaegsed kütusejäägid on läinud inimestele kaevu ja nad ei ole saanud oma kaevuvett tarvitada.

Saviaugu sõnul pole selle juhtumi puhul probleem aga kütusejääkides. "Suuri sõjaväeosasid pole siin olnud," selgitas ta.

Mees tõestas, et otse kraanist voolav helekollane vedelik läheb ilma suurema vaevata põlema ja saatejuht Margit Kilumets ütles, et see lõhnab nagu väävel või bensiin.

Saviauk lausus, et nafta võib olla nii valge kui must. "Siin on ta selline must," lausus ta.

Gornischeff kinnitas, et on olemas erinevaid naftaliike. "Inimestel on jäänud arvamus, et on olemas vaid musta naftat, aga see võib olla mustast värvusest selgeni välja. Mida tumedam nafta, seda viskoossem ja paksem."

Ta lisas, et see ei ole võimatu, et Eestis naftat leidub ning näiteks Prangli saarelt on leitud suurtes kogustes maagaasi.

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, mis koosneb süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ning hapnikust. Nafta on tekkinud surnud taimede ja loomade jäänustest miljoneid aastaid tagasi. Eestis olev maapõue seadus kehtestab, et kõik maavarad kuuluvad riigile.