Sel kevadel valminud Matsalu rahvuspargi ohustatud liikide taastamiskeskuse õuel peatub väike kaubik, milles on 14 veeämbrit kulleste ja kümmekond kasti konnadega. Pikk tee Kopenhaageni loomaaiast Matsallu polnud kõredele sõit võõrale maale, vaid hoopis kojutulek, vahendas ERRi uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

2009. aastal kogus Tartu ülikooli teadur Riinu Rannap Manilaiult kõrede päästmiseks nende kudu, millest kasvatati konnad ja viidi Taani. Seal üles kasvanud uus põlvkond Manilaiu kõresid toodi nüüd siia tagasi.  

"Me kõigepealt võtsime osa kudunöörist, kasvatasime selle siis veevannis kullesteni, kuni väiksed konnad moondusid, siis need väiksed, üsna äsja moondunud konnad - 25 tükki - ma viisin Kopenhaageni loomaaeda, et luua sinna reservasurkond Manilaiu konnadest, kõredest," selgitas Rannap.

Kui kullesest on saanud konn, viiakse ta õues asuvasse aedikusse, kus on nii vett kui ka pinda, millel koibi sirutada. Kui konnad on kosunud, viiakse nad Manilaiule, kust nende esivanemad toodi. Kümnest tuhandest kõrest jääb elama aga vaid mõni tuhat. 

"Üldiselt looduses on see nii, et umbes kümme protsenti jääb elama," nentis Rannap.

Kõrede liigi püsimajäämine sõltub rannaniitude karjatamisest. Kui niidud võsastuvad, kaovad ka kõred. Praegu on kõresid Eestis looduses tuhatkond ja kui täna Taanist tooduist jääb elama paar tuhat, on see juba suur asi.