"Mu sünnipäev läks väga libedasti, muudkui tuli külalisi vastu võtta, aga üle jõu see ei käinud," ütles Erna Peterson, kes tähistas hiljuti 107. sünnipäeva ja on vanim tallinlanna. "Muidugi on see väga armas, et nad mind meeles pidasid."

Elus on väga palju raskusi olnud, tõdes Peterson, kes sündis Valgamaal Laatre vallas oma tädi talus. Varsti kolis pere sealt ära, sest isa ehitas uue talu, kus tegeleti loomade kasvatamise ja põlluharimisega.

"Isa suri meil väga varakult, 20-aastaseks ma veel ei olnud saanud. Tal oli kurguvähk. Ema jäi nelja lapsega talu pidama," meenutas Peterson. "Olin teistest lastest väiksem ja mannetum. Elasime küllaltki vaeselt. Olime rahul sellega, mis meil oli."

Sõda pillutas vennad laiali, vendade elu polnud kerge. Peterson abiellus 1942. aastal, koliti Tallinnasse, sündis tütar Enna. Pere ehitas oma kätega endale maja. "Ma olen oma mehe pehme käpa all elanud, abikaasa oli väga hea ja mõistev inimene. Meil oli väga kokkuhoidev ja hooliv pere," nentis Peterson.

"Iseennastki hakkasid kartma, et äkki ütlen kuskil midagi valesti," meenutas Peterson sõja aja paineid.

Erna vanem vend saadeti metsavennaks olemise eest pikkadeks aastateks Siberisse. "Siis pidime väga vaikselt elama, vennas oli 15 aastat ära ja tuli tagasi, aga ega teda kodumaal ka kahel käel vastu ei võetud," nentis Peterson.

"Kui perekond kokku hoiab, on ka 107-aastasena hea elada. Sul on tugi, kuhu sa toetad. Ära kiusa iseennast ja ära kiusa teisi ka. Ilus on vaadata inimest, kes läheb oma eluga edasi. Läheb oma rada mööda, ei hiili teise valu ja vaeva peal," tõi Peterson välja.

Peterson tõdes, et oleks pidanud palju rohkem asju üles kirjutama ja märkima. "Seda ma olen hirmsat moodi kahetsenud. Kõik need ema laulud, mida ta laulis."

"Kui ma saaksin oma emale rääkida, kes kõik minu pärast on sünnipäevale kokku tulnud, siis mu ema oleks küll nii õnnelik olnud," muheles Peterson. "Et ma olen nii vana inimene ja ma veel räägin, panen sõnakesi ritta, see on ju suur õnnistus. Ja huvitav, et ma ei ole surmani tüdinud üksiolemisest, mul on kogu aeg kedagi oodata."