"Minu isa oli tõeline eestiaegne härrasmees. Maal ta käis vestiga ülikonnas, kaabu peas," meenutas Valk ja lisas, et omajagu elegantsi saigi ta just isalt kaasa.

Teine viisakusdoos tuli aga linnast. "Mind õpetasid minu tädid, kui ma tulin linna gümnaasiumi. Olin maapoisijurakas, ega ma väga lihvitud kommetega ei olnud," meenutas Valk. Siis aga võis ta sageli kuulda tädidelt õpetussõnu: “Heinz, kui daam tuleb tuppa, tuleb härral püsti tõusta. Heinz, leiba ei hammustata, leiba murtakse!".

Praegu naudib Heinz Valk vanaisapõlve ning jagab tarkusi ka lastelastele. "Ma püüan nendega suheldes käituda nii nagu omasugustega. Ma suhtlen nendega kui võrdsetega. See mõjub väikeste laste psüühikale, et neid ei peeta titadeks ega jõmpsikateks, vaid nad on isiksused," rääkis Valk.

Pereaega väärtustab Heinz Valk kõrgelt. "Pühapäeva tuleb veeta oma perega koos. Kõige parem on veel midagi koos teha – lapsed, issi ja emme. Kuhugi minna, midagi vaadata. Kui minu lapsed olid väiksed, siis igal pühapäeval me läksime Kukusse lõunat sööma ja siis läksime mingisse muuseumi," meenutas Valk.

"Tuleb üksteisest rõõmu tunda, eriti oma perest. Oma perekonda tuleb armastada ja tuleb olla õnnelik, et sul selline pere on," lisas ta.