Kolm kuud Aafrikas oli meestele raskem vaimselt kui füüsiliselt. "Aju on täitsa tühi!", ütles Vend.
Füüsiliselt kaotati rattaga teid sõtkudes mõned kilod, aga teed olid head - tänu Hiina ja Euroopa Liidu abile - mägesid vähe ja lõpp ookeani poole allamäge.

Küll aga mõjusid kolm kuud koosolemist meeste omavahelistele suhetele nii, et juhtus nii mõndagi - ja seda ei varjata ei tulevas raamatus ega telesaates. "Grupikeemia oli halb," konstateerisid mehed saates. Hoolimata sellest, et mehed tunnevad üksteist - aga "inimesed muutuvad."

Siiski - "sõpruse õunapuud sai raputatud, aga mädaõunu pole!"

Mehed nendivad, et Ebola-viiruse jutud teevad liiga Aafrika turismile. "See on ju sama, et Ukrainas on sõda, ärge sõitke Euroopasse."

Kokkuvõttes on aafriklased sõbralikud inimesed, kel elu põhiväärtused on paigas: kodu, pere ühes vaimu või jumalusega, millesse usutakse.

"Naerata, sa oled ju Aafrikas!" ütles üks kohalik korra, kui morni eestlast märkas.

Uhhuduuri mehed sõitsid jalgrattaga 5100 kilomeetrit, kokku tuli teekond 6500 kilomeetrit.